HP rollimäng

"Hästi. Kas sa said muidu oma TVT hinded teada?" küsis Jack Merilynilt uudishimulikult. "Mul oli väga hea. Taimeteadus ja Maagiliste olendite eest hooldamine olid Ü, teised olid O" lõpetas Jack oma hinnete lugemise.

"Jah, aga ma ei mäleta neid. Suht normaalsed olid. Noh. Trolli ei old," Merilyn naeris. "Istume äkki?"

"Jah, muidugi." ütles Jack ja võttis istet. Siis varsti küsis ta Merilynilt "Kuule, mis ained sa sellel aastal võtsid, kelleks sa saada tahad. Ma tahaks auroriks saada."sõnas Jack ja ohkas. Siis ta lisas veel "Ma ei taha õppida. Nii tüütu ju"

"Ma võtsin Mustade jõudude vastase kaitse, Muundamise, Lendamise, Maagilised olendid, Taimeteadus jaa.. Midagi oli raudselt veel. Astronoomia." Merilyn mõtles aineid päris kaua. "Ma tegelt ei teagi veel, kelleks saada. Miks sa siis auror tahad olla?"

"Ma ei oska päris täpselt öelda. Ma arvan sellepärast, et ma tahaks midagi head maailmas korda saata. Mustade võlurite püüdmine ju on see asi." lausus Jack teadja ilmel. Siis ta vaatas korra õue. Pimedus oli veel pimedamaks läinud.

"Hmm. Jah." Merilyn vaatas ka aknast välja. "Kas me nüüd juba jõuame?"

Jack kehitas õlgu ja vaatas uuesti aknast välja. Siis äkki ta nägigi kõrgeid torne ja valgust akendes. Ta vastas Merilynile "Jah, me oleme kohe kohal. Kooli on juba näha". Rong hakkaski sõitu aeglustama ja varsti peatus Siganurme jaamas.

"Niice. Ma juba ootasin seda." Merilyn hakkas ukse poole minema.

Jack võttis oma kohvri kaasa, sest tal oli seal tähtsaid asju ja ta sammus ka kupeeukse poole. Paljud väiksemad trügisid, sest nad tahtsid ennem välja jõuda.

"Õu. Ma küll enda oma ei viitsi võtta." Merilyn jalutas rongiuksest välja.

Jack kehitas õlgu ja lahkus samuti rongist. Ta võttis oma võlukepi välja ja kinnitas rüüle. Varsti tulid testralitega vankrid. Jack nägi neid, kuna ta oli näinud oma vanaisa surma.

Merilyn tõmbas möödaminnes Testralil näpuga üle külje ja istus tõlda.

Jack istus Merilyniga ühte tõlda. Pimedus oli nii rõske, et Jack otsustas midagi teha. Ta pomises Kitraela lightouin fiiure. Kõlas väike pauk ja võlukepi otsast lendas välja suur tulekera. See plahvatas õhus ja lõi kogu pimeduse minema. See oli ilutulestiku moodi, kuid palju võimsam. Jack istus rahulolevana oma kohale tagasi.

"Niice. Uus loits vä? " Merilyn vaatas tõlla lage.

"Jah, ma ühest raamatust leidsin, mis meil kodus oli. Ma võtsin selle ka kaasa" ütles Jack koputades oma kohvrile. See oli ta isa raamat olnud. Nüüd oli saanud selle Jack kingituseks

"Niice. Ma küll poleks viitsinud seda õppida. Huvitav, millal süüa saab." Merilyn vaatas taas aknast välja ja silitas oma tühja kõhtu.

"Ma arvan, et varsti" ütles Jack vaadates ootusrikkalt koolimaja poole, sest ka tal oli kõht tühi. Siis ta lisas veel "Kahju, et toitu võluda ei saa"

"Seda küll. Huvitav, kuhu tõlda Carmen sai." Merilyni silmad vajusid vägisi kinni.

"Kes see Carmen on? Ma vist ei teagi teda" ütles Jack lihtsalt, kuid ka veidi uudishimulikult. Sigatüügas muudkui lähenes.

"Üks tüdruk Griffindorist. Me istusime enne ühes kupees. Tal on kaks venda." Merilyn oli väga unine ja jutt tuli välja mõminana.

Carmen istus samal ajal paar tõlda Merilynist ja Jackist taga pool. Ta oli jälle oma vendade juures. Seekord nad ei vaielnud, vaid naersid millegi üle. "Huvitav, millisesse tõlda Merilyn sai" mõtles ta. "Ta lahkus nii kiiresti..." Temagi silmad hakkasid kinni vajuma, aga vendade kisa kõrval ei saanud ta ka parima tahtmise juures magada. "Ah, olge vait"kähvas ta. Sel hetkel jõudsid nad aga pärale.

"Lõpuuuks!" Merilyn ajas end püsti.

"Jah" ütles Jack ja astus tõllast välja. Ta silitas korra testralit, kes oli nende tõlda vedanud ja läks edasi. Ta astus uksest sisse.

Carmen ajas end samuti püsti. Ta oli väga väsinud. Siis tuli talle aga meelde, et enne söömist ja enne magama minekut peab toimuma veel sõõlamine. "Issand, sellega läheb ka veel sada aastat aega" mõtles ta ning suundus ukse poole.

Kelly astus tõllast välja. Ta lootis leida endale uusi sõpru, kuna tema parim sõber pidi teise kooli minema. Ta sammus edasi minnes teiste õpilastega kaasa.

"Argh. Sõõlamine on kaa ju! Kas seda üle ei saa lasta vä?" küsis Merilyn Jack'ilt.

Carmen oli uksest sisse astunud ning vaatas ringi. Ta lootis näha mõnda sõpra/sõbrannat, aga talle ei hakanud keegi silma. Õpilased trügisid ja Carmen astus ka pikkamisi edasi. Ta lootis lihtsalt, et esimene klass saab kiiresti üle järve ning et neid on sel aastal võimalikult vähe. Tüdruk tahtis praegu üle kõige maailmas sõõlamise ära jätta ning söögiga võimalikult kiiresti ühele poole saada. Ta oli väsinud ja haigutas.

(Ma ei saa eriti aru, te olete koolis, ja esimesed jõuavad sõõlamiseks kohale?)

kustutatud

Jack kehitas õlgu. Direktor rääkis ja Jack kuulas teda erilise huvita. Lõpuks, kui direktor ütles, et algab sõõlamine tulidki uksest välja esimese klassi õpilased. Nende näod olid väga hirmunud ja ärevil. Jack meenutas ka enda esimest koolipäeva.

(Kui te midagi kirjutate, siis arvestate eelmistega ka ju! Ma olen siin ukse ees püsti, ja teie teleportisite end laua taha. Noh okei, nüüd hakkab direktor rääkima, ja mina olen keset saali, ja esimesed klassid tormavad minu peale, ja litsuvad mu laiaks. Jehuuu... Nii suva, ma olen siis maas pikkali, ja ei kirjuta midagi. )

(Ole siis maas pikali, kui tahad. (: Olen õel, mis seal ikka.)

(Ei, aga ausalt, ma kustutan oma postituse, ja oma tegelase, ma ei taha seda mängida kui keegi ei loe. )

Ma ei viitsi sulge kasutada. Kui ausalt öelda, siis ega siin eriti põnev ei ole jah. Selles suhtes, et ma ei saa meie tegevusest eriti aru. Nagu lampi? ütleme, et sõõlamine on läbi. Siis lähme kõik oma puhketubadesse? Ütleme, et oleme nüüd kõik seal. Mina tahan suurde saali minna, mis ma siis teen? Tahan rääkida enda majast kellegagi juttu aga samal ajal tahab keegi teine ka juttu rääkida kellegiga teisest majas, siis paneme läbisegi? Ma ei saa pointi. Seletage mulle ja ma ei lase end blokki siin. (:

(Ongi noh, mina ei saa ka meie tegevuseut aru. Nüüd kobime magama ja järdmisel päeval tundidesse w? Ja kuidas me siis üksteisega räägime?)