HP rollimäng

(Mul on suva, mul enam tegelast ei ole!)

(Üksteisega saab vahetundide ajal ka näiteks mängida. Te võite ju ka oma õpetajate, sõprade, õdede-vendade eest rääkida)

[Ma ei saanud küsimuse mõttele pihta. Räägid ja panedki läbisegi - vahet pole.]

Siin keegi kirjutas, et tuleb arvestada eelmise kirjutisega. Kuidas ma seda teha saan, kui ütleme, et ma taha rääkida Carmeniga, aga samal ajal tahab Aare rääkida Harryga. Nagu ma ju ei saa siis eelmise kirjutajaga arvestada? Kui sa räägid oma puhketoas kellegiga, siis ma ei saa öelda, et ma uputan ennast järve, sest tegevus nagu toimuks sinu puhketoas. Ma kustutan oma tegelase ka sni ajani ära, kuni ma saan siit pointi ka veits. I'm sorry, I can't be perfect!

(Ma ei rääkinud sinuga, vaid pottergirliga, kes kirjutas et esimesed klassid tulid sisse, ja samal ajal, tulin rääkima selle kambaga kes selle Carmeniga on)

Ok. Aga tegelikult on küll ju nii, et siin eriti süsteemi pole.

Issake. Mul on probleemid. Ma ei suuda oma poste kontrollida. Ausalt. See jutt ei käi siia! Issake. Ma lähen nüüd Heminasse. Tšau.

[Sa arvestad sellega, kes sinuga koos on, kui üks on kodus ja teine Sigatüükas, siis on eriti mõttetu temaga arvestada.]

(Kellega? Aga ma ei rääkinud sinuga, vaid Potter Girliga, kes kirjutas, et direktor hakkas rääkima, kui mõned inimesed on saali keskel! )

(ok,ups ma kustutan ennast ära,veits võssa läks)

[Okei, nüüd kõik kustutavad end sellepärast ära, et neil läks natuke sassi või et neil on hetkelisi arusaamatusi. ]

(Ma ei teadnud et ma sellise asja tekkitan, aga sel juhul tulen ma tagasi, sest kõik kustutavad end ära... )

(Fain. Mina olen tagasi. Olen sõõlamise ajal koolis. Peale seda hakkan sööma. Vot.)
Merilyn tuli saali, jalutas Ravenclaw maja lauada ja istus Miku ja Brennu vahele. Rääkinud nendega veidi juttu, hakkas rääkima direktor. Ta kutsus sisse esimese klassi õpilased. 69-sast õpilasest 20 tulid Ravenclawsse. Merilyn plaksutas uutele õpilastele ja ootas sööki. Siis rääkis dire tavalised asjad ära ja toit ilmus lauale. Merilyn vaatas veidi ringi ja tõstis endale süüa. Kui oli söömise lõpetanud, jõi ta terve peekritäie mahla ja ütles Mikule ja Brennule, et ta äheb magama. Tee peal nägi paari sõbrannat, kallistas neid ja rääkis tibake juttu. Lõpuks jõudis ta Ravenclaw torni. Vastanud küsimusele läks ta sisse. Puhketuba oli õnneks tühi. Merilyn otsustas, et kõigepealt kirjutab ta kirja oma ristiisale. Tüdruk kutsus enda juurde pärgamendi, sule ja tindi ning asus kirjutama. Saanud kirja valmis läks ta öökulli majja. Ta laenas alati öökulli, sest tal enda oma polnud. Merilyn kinnitas kirja kulli jala külge, ütles aadressi ja lennutas kaku aknast välja. Veidi aega seal häninud, läks Merilyn tagasi oma puhketuppa. See kord olid Brennu ja Mikk toas. "Hei!" hüüdis tüdruk uksel. Poisid vastasid samaga. "Kuidas su suvi möödus, Brendon?" küsis Merilyn istet võttes peale seda, kui oli poisid läbi kallistanud. Brendon rääkis oma tavalisest suvest. Nimelt oli Brennul bänd ja nad reisisid ringi ja tuuritasid sellega. Merilyn kadestas, sest tema ei reisinu see aasta eriti. Ta tegi majas remonti samal ajal kui ristiisa oli oma vanemate juures. Terve maja nägi rõõmsam välja ja Merilyn kartis et see ei meeldi ristiisale. Nimelt polnud mees seda veel näinud. Ta tuli otse rongijaama. "Ja Mikk. Kuidas sul läks?" küsisd siis Brendon ja Merilyn korraga. Mikk jutustas oma töökast suvest vanavanemate juures. Siis Merilyn tõusis. "Ma lähen nüüd tuttu." Ta tegi mõlemale poisile kalli, sasis nende juukseid ja tegi pealaele musi. Siis läks tüdrukute magamistuppa ja jäi magama.



(Sattusin hoogu. :D)

[Mõnusalt pikk postitus ^^.]

Ikka. Keegi teine veel midagi kirjutab, või olen üksi? Käin tund aega ära ja siis editin seda posti, kui keegi kirjutanu pole. Näeme!

[Ma loodan, et see rollimäng siin tühjaks ei jää. Kahjuks mina ei saa ilmselt tulla, mul on niigi mingi 5 rollimängu, kus ma käin.]

Ma kirjutan edasi siis. Järgmine hommik on, et te teaksite.


Merilyn ärkas hommikul väljapuhanuna. Õnneks oli esimene koolipäev vaba. Tunde pole mõtles Merilyn ja hüüdis "JESS!" Siis ajas ta ennast vaikselt ülesse. Pani mängima oma võluriraadio, mis oli ta öökapil. See oli Merilyni ainus lohutuselement. Tüdruk valis jaama, kus lasti mugumuusikat, sest talle tõsiselt meeldis see. Õnneks tuli head energilist muusikat. Kuna laul oli tõsiselt hea pani Merilyn muusika põhja ja arvas, et puhketuppa peaks see ära kostuma. Laulu järgi veidi tantsides pani Merilyn end riidesse. Täna võis veel kanda muguriideid. Mustad teksad, must T-särk, türkiissinised ketsid. Siis uksest välja ja pesuruumi. Pesuruumi kostus muusika küll. Merilyn naeratas. Kui ta hambaid pesi laulis ta Kerli - Walking on air'i kaasa. Siis pani peale veidi jumestuskreemi, värvis ripsmed ja lõhnastas end. Vaadanud, et ta on suht valmis läks Merilyn raadio juurde. Ta võlus raadio üle kooli mängima ja pani selle veidi vaiksemaks. Siis astus ta puhketuppa, kus olid veidi mornid ja silmnähtavalt vähe maganud õpilased. Merilynil oli aga hea tuju ja ta läks naeratades ja lauldes läbi puhkeka, otsides pilguga Brennut ja Mikut. Neid ei olnud näha. Merilyn astus puhketoa uksest välja ja oli õnnelik, et ta sell loitsu oli selgeks saanud. Vastu tuli päris mitu pahurat inimest, sealhulgas ka mõni õpetaja. Õpetajatele Merilyn naeratas ja ütles "Tere hommikust!" või "Ilus hommik täna!" ja läks rõõmsalt tantsides ja lauldes suurde saali. Suures saalis olid veidi rõõmsamad inimesed. Merilyn nägi kohe Mikku ja Brennut. Nad olid kaksikud, kuigi mitte identsed. Merilyn läks nende juurde. Haaras röstsaia ja hakkas poistega lõbusalt juttu rääkima. Äkki vuhisesid sisse öökullid, kes kirju tõid. Merilyn ei lootnud küll midagi saada, kuid talle meeldis vaadata öökulle oma peakohal lendamas. Üks kakk jäi tema taldriku servale seisma. "See on mu ristiisalt!" hüüatas tüdruk ja harutas kirja kulli küljest lahti. Poisid said kumbki luua ajakirja uue numbri ning lugesid neid. "Mu ristiisale meeldis uus kujundus." Naeris Merilyn. "Üks asi talle siiski ei meeldinud." ütles ta siis peaaegu krampidesse surres. Poisid küsisid, et mis see on. "Lilleline tapeet tema toas." Merilyn oli peaaegu pingil pikali. "Ta saatis pilte ka sellest, kuidas ta seda põletab." Poisid vaatasid pilte ja hakkasid ka naerma. Siis tuli nende juurde proffessor Flitwick ja andis neile tunniplaanid. "Huuh. Midagi hullu mul pole. Kõik tundub normis olevat. Kuidas teil?" küsis Merilyn enda tunniplaani tasku pistes. "Mul on ka suht hea, aga nõjajooke tundub olevat nagu liiga palju." ütles Brennu mõtlikult. "Mul oleks nagu... Ah ei. Kõik on korras." ütles Mikk ja pistis enda oma ka taskusse. Siis Merilyn tõusis. "Oli meeldiv teiega einestada." lausus ta püsti tõustes. "Näeme veel." ütles ta poistele põse peale musi tehes.
Merilyn kõndis saalist välja ja seadis sammud järve äärde. Veel suure tammepuust ukse juures võlus ta muusika majast välja ja läks järve äärde jalutama. Siis vaatas ta ringi, ega kedagi enam õues olnud. Õnneks olid kõik sisse läinud. Kuskilt eemalt kostis krooksumist. Merilyn võttis riided seljast ja läks bikiinide väel ujuma. Ta teadis, et ei tohi. Selle pärast ta läkski. Ujunud natuke, ronis ta kaldale, kuivatas end ja pani riidesse. Siis läks istus paadisillale ja viskas kõhuli. Niiviisi vaatas ta vette pea pool tundi. Siis tulid kaksikud. Nad hakkasid kolmekesti kaarte mängima.


Üldse keegi veel on siin? Ma saan varsti romaaniga hakkama. Või novelliga... Ah, mida paska!

[Ma arvan, et Aare on, aga ei käi eriti...]

Niice. Uus minu numps postitus tuleb arvatavasti reedel, sest ma nüüd lähen mujale ja elan oma elu, mitte oma arvuti elu.

(No tavai, ma mängin siis ka siin veel)

Niice.

Carmen istus veel Suures Saalis ja näris röstsaia. Ta ajas rõõmsalt sõbrannadega juttu. Üleüldese oli ta täna millegipärast väga heas tujus, kuid ta tuju langes silmnähtavalt, kui ta sai oma uue tunniplaani ja vahtis esmaspäeva. Ta kiikas teiste poole, kes vahtsisid samuti oma tunde. "No vähemalt neljapäeval on mul üks hea päev" ütles 1 Carmeni klassiõde lõpuks rõõmsalt ning kõndis puhketuppa. Camen vaatas samuti neljapäeva ja temagi tuju paranes. "Vähemalt pole meil siis nõiajooke" ütles ta oma parimale sõbrannale, Anetele. "Ja meil on hommikul üks vaba tund. Ja lõunaajal ka" Ta naeratas. "Läheks kuhugi?" küsis Anete natukese aja pärast tunniplaani kokku murdes ja koolikotti pistes. "Okei" vastas Carmen. Nad tõusid koos lauast, lehvitasid teistele ning astusid välisuksest välja. Nad kõndisid järve ääres umbes veerand tundi, rääkisid suvest ja naersid. Ühel hetkel hüüatas Anete "Issand Carmen, nõiajoogid algavad kolme minuti pärast!" Nad vahtisid üksteisele sekundi murdosa jooksul otsa ning jooksid kiiresti lossi. Nad jäid siiski 30 sekundit hiljaks ja see tähendas muidugi kahtkümmet miinuspunkti Gryffindorilt. Pärast kaht nõiajookide tundi suundusid nad Võlukunsti Ajaloo klassi poole. Professor Binns hõljus läbi tahvli ning Carmen ja Anete jäid, nagu kõik teised oma unisesse tardumusse.

(Muide, ma ei saa ka nüüd enne neljapäeva või reedet kirjutada)

Reedel näeme!

(Jahh )

Dany istus Suures Saalis Ravenclaw´i lauda, sõi kõhu kõvasti täis. Ta sai tunniplaani ühe noorema poisi käest. Ta uuris seda, pani selle siis taskusse ja otsustas välja minna. Esimene tund oli vaba, nii et tal oli palju aega üle. Ta läks järve äärde. Nähes Merilyni, Mikku ja Brennut seal kaarte mängimas, otsustas nende juurde minna. "Hey," ütles ta. "Hommik," vastasid teised. "Tuled ka mängu?" küsis Brennu. "Näkä, siiski mitte. Mul ei vea kaarte mängides." keeldus Dany. "Siis sul veab armastuses," naljatas Brennu. Dany punastas. Talle oli juba ammu Brennu meeldinud. Ta istus ja ajas juttu teistega ja jälgis nende mängu.

( Merka ei tule enne reedet tagasi :S Kurb. )

(Kuule, Merilyn? Ma ütlesin, et mul on siin rollikas kaks 16-aastast venda ja nad on mõlemad Ravenclawis ju. Kas nemad ei võikski Mikk ja Brennu olla? )

No las nad olla siis. Aga teate üldse, millised mu Mikk ja Brennu on? Enivei. Pärast editin ja kirjutan oma õige posti siia. Ma praegu rändan kusagile mujale ja alles õhtul on aega. See post tuli lihtsalt selle pärast, et te teaksite, et ma siin ikka olen ja oma novelle edasi panen.
Minu kuum edit:

"Ma ei viitsi kaarte mängida." ütles Merilyn ja viskas kaardid käest. Need plahvatasid. Poisid ehmatasid. Merilyn naeris ja korjas tuhastunud kaardid võlukepi viibutusega kokku ja viskas need järve. Neid veidi aega vaadanud, tõusis ta püsti. "Mul on kõht tphi. Keegi muga sööma tuleb?" küsis ta teistelt. Mikk oli kohe nõus. Meirlyn võttsi Miku käest. Teise käe ulatas Brennule, kes sellest kinni haaras. Brennu ulatas omakorda käe Danile. Neljakesi läksid nad suurde saali ja hakkasid sööma ise rõõmsalt lobisedes. Merilyni hommikul pandud muusika käis ikka veel. Kui Merilyn oli poole peal oma kartulipudru hunnikuga hakkas Akon - Bellydancer. Merilyn tõusis pikale pingile püsti ja tõmbas ka Dani enda kõrvale. Kui refrään tuli, laulis Merilyn kaasa ja tantsis vastavalt. "Hey, ladies, drop it down, just want to see you touche the ground! Don't be shy girl, go bonanza, shake ya body like a bellydancer!" Poole laulu peal seisis nende ees järsku Hagrid. Merilyn oli suht ehmatanud, kuid kuna Hagrid oli õpetaja, astus Merilyn pingilt maha ja tantsis maas edasi.


https://2img.net/r/ihimizer/img185/5854/xdfvq3.png Lihtsalt, kui keegi ei tea, milline Brennu on. (:

okei

Dani kiirustas ka pingilt alla ja vaatas enda ette. Hagrid aga naeris ja tegi ka paar puusanõksu. Selle peale hakkasid nad kõik naerma. Dani sõi veel paar ampsu. "Kuulge, ma lähen käin raamatukogus ära, pärast tunnis näeb." ütles Dani ja tõusis püsti. "Oota, ma tulen ka." ütles Brennu. "Ma pean ühe raamatu ära viima." Nad jalutasid Bellydancerit ümisedes raamatukokku, kus Dani võttis suure raamatu maagiliste olendite kohta. Koos läksid nad tundi, kus Brennu istus Miku kõrvale ja Dani istus üksinda tagumisse pinki. Merilyni polnud veel kuskil näha, kuid tund oli juba algamas.

Carmen ja Anete jalutasid koos öökullimaja poole. Carmen oli otsustanud oma vanematele kirjutada ning Anete oli nõus oma öökulli laenama. Kiri oli Carmenile pihku pigistatud ning tema ja Anete ümisesid veel Bellydancerit. (Merilynil oli ju see laul põhjas ). Nad astusid uksest sisse ja Anete otsis teiste seast oma öökulli. Anete öökull lendas aga parajasti aknast sisse, surnud rott nokas. Anete võttis Carmeni kirja ning sidus selle talle jala külge. Ta silitas korra oma öökulli ning viis ta siis akna juurde. Öökull lehvitas korra tiibu ning tõusis lendu. Carmen vaatas teda natuke ja ütles siis: "Ma pean korra raamatukokku minema." Nad läksid koos uksest välja. Natukese aja pärast keeras Anete paremale. "Puhketoas näeme" ütles ta ja keeras nurga taha. Carmen kõndis edasi. Tal oli vaba tund ning ta otsustas oma ajaloo essee valmis kirjutada. Ta vajus raamatukogus ühte tooli ja tõmbas koolikotist ajaloo õpiku välja. Poole tunni pärast helises kell ning Carmen kirjutas oma esseesse viimase sõna. Ta luges selle kiiresti läbi ja lükkas koolikotti. "Käib kah" mõtles ta endamsi ning avas oma tunniplaani. Poole tunni pärast hakkab taimeteadus. Carmen kõndis oma puhketoa poole. Ta ajas teistega natke juttu ning natukese aja pärast hakkasid nad kasvuhoonete poole kõndima.

Mis tund meil on? Maagiliste olendite hooldamine? Mul pole esimesel päeval tunde! Fine. Ma tulen!


Merilyn vaatas, kuidas Dani ja Brennu ära läksid. Merilynil oli suht ükskõik. Ta tantsis edasi. Siis vaatas, et kell on juba palju ja peaks tundi minema. Ta ei märganudki, milllal Mikk minema läks. Merilyn tegi eye-rolli ja vaatas, kuidas õpilased aeglaselt veel välja valgusid. Siis haaras ta laualt õuna ja tantsis rahvamassist läbi ennast. Vaja oli minna puhketuppa, sest raadio käis seal. Mõned olid veel siiski masendunud nägudega, kuid Merilyn naeratas ja kallistas neid. Enamusel läks tuju paremaks. Kui tüdruk lõpuks kümne minuti pärast puhketuppa jõudis, oli tund juba viis minutit peal olnud. Siis pani ta raadio kinni ja võttis oma koolikoti. Vaikselt Bellydancerit ümisedes ja veidi tantsides tantsis Merilyn end tundi. Kuna tund oli õues ei märgatud ta puudumist eriti. Miku kõrvale istet võtnud küsis ta vaikselt:"Millest ma ilma jäin?" Siis alles märkas Brennu, et Merilyn tuli. "Millestki eriti." vastas Mikk vaikselt ja süvenes tundi. Merilyn oli alati arvanud, et Mikk süveneb tundi veits liiga tõsiselt. Merilyn tegi taas eye-rolli ja vaatas õues ringi. Kõik olid kohal ja Merilynil oli veidi piinlik, et ta hiljaks jäi, kuid sai sellest kähku üle. Kui kõik püsti tõusid ja neljased grupid moodustasid, jäid Merilyn, Dani, Brennu ja Mikk istuma. siis pidi grupist tõusma ja mingi puu putuka tooma. Merilyn, kes tundis, et ta on liiga kaua ühe koha peal seisnud, tõusis, et minna putukat tooma. Ette minnes ta tantsis ja ümises vaikselt. Kuskil ütles keegi:"Segane." Merilyn kuulis seda ja vastas:"Kahju pole!" ja istus enda putukaga teiste juurde. Koos hakkasid nad seda joonistama ja rääkisid juttu. "Millal sa ära läksid?" küsis Meirlyn Mikult.
"Mm... Misasja?"
"Millal sa ära läksid?"
"Aa... Saalist?"
"Ei. Vetsust."
"Mm... Siis, kui..."
"Muidugi saalist, lollakas!"
"Mhh. Mis sa siis küsisid vetsust?"
"Irooooooonia!"
"Mhh."
"Ära nüüd solvu."
"Ei solvu."
"Päris kaa!"
"Ausalt. Ma mõtlesin."
"Mida?"
"Niisama."
"Vasta parem."
"Millele?"
"Millal sa saalist ära läksid?"
"Siis, kui Bellydancer ära lõppes."
"Või nii. Oleks võind öelda."
"Solvusid?"
"Ma ei solvu."
"Ja-jah."
"Ausalt. Ma ei solvu. Lapsik."
"Seda küll."
Merilyn lõpetas oma joonistuse. Siis sai tund läbi. Kõik tõusid püsti ja läksid ära.

Tund lõppes ning Carmen kõndis lossi poole. Ta nägi Mikku, kes samuti lossi poole läks. Carmen kiirustas tema poole. "Hei" ütles ta. "Kus Brennu on?" "Ta läks koos Dany ja Merilyniga juba lossi" vastas Mikk. "Juhtus midagi, et sa koos nendega pole w?" uuris Carmen. "Ei" vastas Mikk napilt. "Kuidas sul koolis läheb siis" küsis ta, et juttu teisele teemale viia. "Oh, normaalselt" vastas Carmen ikka veel Mikku vahtides. "Hommikul olid jamad tunnid." Mikk kergitas kulmu. "Kaks tundi nõiajooke ja võlukunsti ajalugu" ütles Carmen kulmu kortsutades. "Ei vedand siis" vastas Mikk. "Mis tunnid endal?" küsis Carmen. "Siiani paremad kui sinul" vastas Mikk ning astus välisuksest sisse. "Noh, tsau siis." "Tsau" vastas Carmen ja kõndis nurga taha. Ta astus puhketuppa ning istus ühte tugitooli.

Merilyn oli tüüpiline tundi hilineja ja ta ei kandnud kunagi järgmise tunni õpikuid kaasas. Peale tundi jooksis ta kiiresti Ravenclaw puhketuppa ja võttis järgmise tunni asjad. Hilinemise probleem tuli sellest, et tal oli vaja alati laulu kuulata enne, kui tundi läks. Aga kuna ta inded olid head, siis ükski õpetaja eriti ei pahandanud. Kui tunnis kontroltöö oli, oli Merilyn siiski laulu järgmisele vahetunnile tõstnud. Muusikat armastas tüdruk ülekõige. Kuna järgmine tun oli kolme mintsa pärast, kujutas Merilyn ette, et laulu jõuab ära kuulata. Siiski. Laul lõppes ja kell helises. Merilyn tantsis end puhketoast välja. Kui ta klassi ukse taha jõudis vaatas ta, et teised ales ähevad klassi, nii et ta jõuab küll. Jõudiski. Ta istus veidi teisele kohale, kui tavaliselt. Mikust, Brennust ja Danyst eemal. Ta istus esimesse pinki kellegi poisiga, kellega ta kunagi varem rääkinud polnud. "Häirib, kui ma siia istun?" küsis Merilyn igaks juhuks. "Mkm." vastas poiss vaikselt. "Ok. Merilyn." ütles ta kui istus ja sirutas käe poisi poole. "Kristjan." vastas poiss ja surus kätt. "Vaikust!" käratas järsku õpetaja üle klassi. "Näe Merilyn. Sa ka õigeks ajaks jõudnud. On sinuga kõik korras?" küsis õpetaja eriti iroonilise häälega. "Mitte miski pole korras." vastas tüdruk õpetaja poole üles vaadates. "Või nii." õpetaja irvitas. "Nii jah." *peanoogutus* "Kõik on kõige paremas korras, härra." vastas Merilyn naeratades. Irve õpetaja suult kadus. Mees läks klassi ette ja samal ajal pani Merilyn asjad ilusti laua peale. Kristjan tegi sama. Rohkem nad selle tunni ajal ei rääkinud.

Dany nägi, et Merilyn jõudis õigel ajal tundi ja istus ühe Kristjani kõrvale, kellega Dany oli paar korda rääkinud. Tunnitöö oli väga raske, nii et Dany ei saanudki vahepeal teistega rääkida. Tunni lõpuks pani ta ruttu oma asjad kokku ja oli õnnelik, et see läbi sai. Kuid just siis andis õpetaja nendele hunnik kodutöid. Klassist väljudes ta ropendas natuke ja ootas Merilyni. Miskipärast läks tal tavalisest kauem aega, nii et Dany läks üksi Ravenclaw´i puhketuppa. Poolel teel jooksis Brennu talle järgi. "Hey," "Tsau,""Päris valusad ülesanded meil vaja ära teha." "Mhmh.. Peaks täna jälle raamatukokku minema." "Aga kui lähed, siis ütle mulle ka, mul on rämedalt vaja materjali selle essee jaoks." "Olgu, eks ma siis ütle," ülejäänud tee nad rääkisid, kuivõrd napakad on õpetajad, et lasevad nii palju kodutõid teha. Puhkeruumis läks Brennu Mikuga rääkima ning Dany hakkas õppima. Tähtsamad asjad lõpetatud, läks ta Brennu juurde "Kuule, ma lähen nüüd raamatukokku. Tuled siis kaasa?" Brendon vaatas korraks Mikule otsa, tegi Eye-Rolly ning ütles siis kõhklevalt häälel "No kui sa nii väga tahad siis ikka." ja tõusis püsti. Raamatukogus nad otsisid vajalikud raamatud üles ning tegid märkmeid. "Mis tekst see üleval oli, et kui sa nii väga tahad siis tuled." küsis Dany silmi raamatult tõstmata. "Eeemn... " "Sest nagu sa ütlesid mulle, et sul on vaja ise ka siia tulla ja mitte sellepärast, et mina tahtsin sind siia kaasa.Või tahad sa jätta muljet, et sa pigem ei suhtleks minuga." Brennu läks näost veidi roosaks, hingas sügavalt sisse ja vaikis. Dany tõstis oma pilgu raamatult Brennule. "Nooh?" Kui Brennu midagi ei vastanud, võttis Dany oma raamatud ja märkmed ning kõndis raamatukogust välja. Vestibüüli juurde jõudes kuulis ta enda taga jooksusamme. "Dany! Oota! " Daenerys jäi seisma. "Ma ei mõeld midagi sellist. Lihtsalt... Mikk arvab, et me käime ja et me oleme hetkel natukene tülis." Danyl läksid silmad suureks "Miks ta peaks midagi sellist arvama !?" "Sellepärast, et ma ütlesin talle." sellepeale ei oskand Dany midagi öelda ja vaatas lihtsalt suu ammuli Brendonile otsa. Lõpuks küsis ta lihtsalt " What the F*** ! ? Nagu.... Ma ei saa enam midagi aru." "Sa meeldid mulle ja Mikk teadis seda. Ta käskis mul julguse kokku võtta ja sinuga rääkida aga ma ei suutnud ja siis ma valetasin talle, et kõik tehtud ja korras. Järgmine päev küsis ta, et miks me siis ei käitu nagu paarid ikka käituvad ja ma ütlesin, et meil on meie esimene tüli, sest sa vaatasid teisi poisse. Palun ära pahanda. " lisas ta siis kurvalt. "Päris kaa !? Sa ei julgenud mulle öelda !? Haa ! Ise oled lendluudpalli meeskonnas ja teed muidu ka igast lollusi ja sa ei julge ühte lauset öelda !? Ma ei usu sind." seda kuuldes läks Brennu näost päris punaseks ära ja küsis "Sa päriselt ka ei usu mind? " Dany noogutas ja siis tegi Brendon midagi sellist, mis nõudis tõesti julgust- ta suudles Danyt. Pärast seda oli pikk vaikus. "Ma saaks aru kui sa ei tahaks aga ma küsin ikka ära. Kas sa tahaksid mu tüdrukuks hakata?" Brennu vaatas talle ärevalt otsa. Lõpuks Dany naeratas ja ütles "No võib proovida küll ja Miku võib arvata, et me saime oma tülist üle ja et ma enam teisi poisse ei vaata." Nad kõndisid koos puhketuppa, lõpetasid oma kodutööd ja Dany tegi Brennule head-ööd-musi enne magama minekut.


Sain ka novelliga hakkama

Kui tund lõppes, kutsus õpetaja Merilyni korraks tagasi. "Jah?" küsis ta. Õpetaja kergitas kulmu. "Härra." lisas Merilyn sarkastilise häälega. "Miksjaoks sa enne nii ülbelt käitusid?" "Ma ei käitund ülbelt," vastas Merilyn, "ma olengi selline." lisas ta, kui nägi, et õpetaja avas suu. "Miks sa oled selline?" "Milline?" "Ülbe." Merilyn mõtles. "Ma ei ole päris kindel." ütles ta veidi aja pärast. "Sa ei peaks olema selline." "Teete mulle psühholoogi? Ei mõju. Ära proovitud juba." "Mitte seda. Aga siiski. Vasta. Miks?" "Sest te ei kujuta ette, kui hea tuju mul on! Ma lihtsalt elan oma mullis ja see mull ei meeldi teistele eriti." Merilyn võttis kätte viimased asjad oma laualt. "Kas ma nüd võin minna?" küsis ta õpetaja käest, kes oli vahepeal maha istunud. "Jah." vastas õpetaja mornilt. "Tänan teid, härra." ütles Merilyn ja läks klassist välja. Ust lahti tehes lükkas ta selle kellegile otsa. "Kristjan! Mida sa siin teed?" küsis Merilyn poisi asju üles tõstes. "Mm..." poiss punastas. "Ega sa haiget saanud?" "Mkm." "Lähme?" "Olgu." Merilyn ja Kristjan kõndisid klassist eemale. Siis jõudsid nad koridori peale, kust sai raamatukokku ja teiselt poolt puhketuppa. "Kuhu sa lähed?" küsis Merilyn. "Raamatukokku." vastas Kristjan. "Viitsid ka praegu õppida?" oli Merilyn imestunud. "Mitte eriti." vastas poiss vaikselt. "Ise tead." vastas Merilyn ja astus koridori, mis viis puhketuppa. Varsti kuulis ta Kristjanit endale järgnevat. "Ei lähe?" küsis Merilyn. "Mkm. Õpin öösel." "Ma ka." Rohkem nad ei rääkinud. Siis jõudsid nad puhketoa ukse taha ja vastasid küsimusele. Astusid sisse ja läksid kumbki oma magamistoa juurde. Merilyn jäi siiski poolel teel seisma ja hakkas Mikuga rääkima. "How's hangin?" küsis ta poisi kõrvale istudes. "Lontis ja vasakule." vastas poiss. Mõlemad puhkesid naerma. "Tegelt...." ütles Merilyn peale suuremat naeruhoogu. "Kus su venna ja Dany on?" "Mmmm... Mingi hetk olid nad raamatukogus. Lahendavad oma tüli arvatavasti." "Mis tüli?" ei saanud Merilyn asjast aru. "Neil ei ole tüli!" lisas ta kiiruga. "Mm. On!" ajas Mikk vastu. "Ämn. Ei. Nad saavad jumala hästi läbi. Neil ei ole tüli." sedasi vaidlesid nad viis minutit, kuni Merilyn lõpuks lambist vait jäi ja küüsi viilima hakkas. "Paned igno?" küsis Mikk varsti. Merilyn ei vastanud. "Persse!" ütles ta siis ja kasvatas võlujõul oma veidi murdunud küünt. Selle piisavalt pikaks kasvatanud, lakkis ta kõik küüned kõigepealt aluslakiga. Mikk seletas samal ajal. "Brendon rääkis mulle, et nad on koos, aga Dany pani näkku ja nad läksid tülli ja siis umbes beib arvas, et kõik on korras, kui ta kuti raamatukokku kutsub." "Ei old nii. Ma tean Daenerys't. Ta ei teeks nii. Ta teeks draama ja siis vb lepiks kunagi ära, aga ta ei teeks nii. Nagu... Mine perse." Merilyn tõusis ja tahtis minna uksest välja, et Danyt otsima minna, kuid tüdruk tuli juba sisse. Merilyn avas suu, et rääkida, kuid Brennu oli ka seal ja Merilyn liikus minema. Ta nägi Kristjanit ja rääkis veidi poisiga juttu. Siis liikus ta aga magamistuppa. Enne, kui Merilyn trepist üles astus, vaatas ta tagasi ja nägi, kuidas Dany Brendonile musi tegi. Nähes tüdrukut enda poole tulemas, läks Merilyn kähku magamistuppa ja pani muusika mängima. Vaikselt tantsides riietus ta ümber ja läks hambaid pesema. Tagasi tulles pani ta raadi sleeptimerile ja jäi koos vaikse muusikaga tuttu.



Miksjaoks me nii osavad oleme?