HP rollimäng

Mäng oli läbi ja Kath läks aeglaselt tagasi puhketuppa.

Carmen kallistas Martinit ning nad hakkasid koos sisse minema. Silmanurgast nägi ta, kuidas Anete jooksis Kevini poole ja jäi teda riietusruumi ukse taha ootama. Carmen naeratas endamisi ning nad Martiniga astusid välisukset sisse. "Tsau" ütles ta Martinile. "Ma lähen vist tähistama nüüd." Martin naeris. "Sa üldse mängu vaatasid ka või?" küsis ta. "Noh, ma mõnda väravat ikka nägin." Ta kallistas poissi ja suundus puhketuppa. Sealt kuulis ta kõrvulukustavat lärmi. Naeratades astus ta sisse ning peagi oli temagi kõik võistkonnaliikmed läbi kallistanud.

"Okei, me siis lähme." ütles Janette ning nad läksid koos Lisandraga puhektuppa võitu tähistama. Nad kallistasid võistkonna liikmeid ning elasid peo meeleolule kaasa.

Merilyn lehvitas tüdrukutele ja jalutas mööda kooli edasi. Ta ümises vaikselt enda lemmiklaule ja leidis tee kooli katuseni ilma, et oleks ise seda märganud. Tüdruk ronis trepist üles ja jäi katuse servale istuma ning vaadet nautima.


[Tegelt on nii, et ma tulen vb alles pühapäeval tagasi. Näeme!]

Carmen istus ühte mugavasse tugitooli ning jäi Anetet ootama. Kuna teda ei tulnud, tõusis ta ning läks endale juua võtma. Kuid kui ta tagasi tuli, märkas Carmen, et see oli suur viga olnud, sest tugitool oli silmapilkselt ära võetud. Carmen ohkas ning kõndis seina poole. Ta toetas end vastu seina ja hakkas paari klassiõega rääkima.

"Kuule, siin pole vabu kohti, lähme seina äärde." ütles Janette Lisandrale, kes vabu kohti otsis. "Ma lähen võtan meile juua ka, mine sa juba kuskile seina juurde, muidu pole seal ka enam kohti." ütles Lisandra ning muigas kergelt. Janette läkski seina äärde, ning jäi Lisandrat ootama. Lisandra tuli tagasi ning ulatas Janette'ile joogi.

Veidi aja pärast läksid Carmeni sõbrannad ukse poole. "Tuled ka?" küsisid nad. Carmen raputas pead. "Eips, ma ei viitsi." "Okei, tsau siis" vastasid nad ning kõndisid portreeavast välja. Carmen tõi omale uue joogi ning kõndis seina äärde tagasi.

"Paistab, et me pole ainukesed, kellel kohti pole." ütles Janette ning muigas, kui üks tüdruk samuti seina äärde tuli. "Ma ju ütlesin, et varsti on seina ääres ka kõik inimesi täis." ütles Lisandra ning muigas samuti. "Kuule, ma pole juba mitu päeva Kathy'it näinud, otsiks ta üles?" ütles Janette äkki. "Ma arvan, et pole mõtet otsida." ütles Lisandra, kui nägi Kathy'it oma sõbrannadega nende poole tulemas. "Kus hundist juttu, seal hunt kohal." pomises Janette omaette. "Tsau!" hüüatas Kathy ning pani joogi lauale, et Lisandrat ja Janette'i kallistada. "Tulge meie lauda, meile hoitakse kohta." ütles Kathy ning Janette ja Lisandra järgnesid talle ja ta sõbrannadele. Lauas istusid mõned Kathy klassikaaslased, ning samuti oli seal ka Janette'i klassikaaslasi.

Carmen vahtis Janettele ja Lisandrale järgi. "Vedas neil" ütles ta muiates ning jõi oma klaasist viimase lonksu.

"Kuulge, kutsume selle tüdruku ka meie lauda kes seal seina ääres seisab, tal pole ka kohta." ütles Janette Carmeni poole vaadates. "Okei." nõustusid teised ning Janette tõusis lauast, et Carmen nende lauda kutsuda. "Tahad meie lauda tulla?" küsis Janette Carmenilt.

Carmen tõstis üllatunult pilgu. "Ikka jah" vastas ta rõõmsalt ning sirutas käe. "Muide, mu nimi on Carmen."

Janette sirutas käe vastu ning ütles : "Minu nimi on Janette, kuigi ma arvan et sa tead seda." ning muigas . "Tule." ütles ta ning hakkas ees laua poole liikuma.

Carmen järgnes talle ning jäi kõiki neid inimesi laua taga uudishimulikult vaatama. Ta ise tundis sealt vaid mõnda, teisi oli ta ainult nägupidi näinud.

"See on Carmen." ütles Janette ning osutas käega Carmeni poole. "Sa võid ennast meie seltskonnas vabalt tunda." ütles ta Carmenile ning naeratas.

Carmen naeratas vastu. Ta istus Janette kõrvale ning jäi teiste juttu kuulama.

"See on mu õde, Kathy." ütles Janette ning tutvustas Kathy't . "Ja see on mu sõbranna Lisandra."

Merilyn ronis katuselt alles paari tunni prast alla ja jalutas siis puhketoa poole valides selle jaoks kõige pikema tee. Vestibüülis kohtas ta Mikku. "Musirull! Kus sa olid?" küsis ta tüdruku poole minnes. "Katusel." ütles Merilyn vaid ja tegi Mikule musi. "Katusel?" küsis poiss imestunult. "Mis sa seal katusel tegid?" "Niisama." ütles Merilyn ja keeras end puhketoa poole. "Ma olen väss. Tahan magama." ütles ta vaid ja hakkas jalutama. Mikk tuli talle järgi. "Magada?" küsis ta Merilynilt käest kinni võttes. "Magada või tududa?" küsis ta kavala häälega. "Mm..." mõmises Merilyn. "Tudume koos?" küsis ta siis. "Aga ma ei ole väsinud." ütles Mikk siis. "Aga siis ma lähen oma voodisse üksi tuttu." ütles Merilyn, kui nad olid juba puhketoas. "Aga ära mine sinna." "Miks?" "Sest seal ei ole mind?" "Aga mina olen varsti." "Aga mina ei saa sinna ikkagi pärast." "Aga miks sa pead sinna saama?" "Aga miks ma ei või?" "Sest koolis ei lasta poisse tüdrukute juurde." "Aga miks sina minu juurde saad? Miks tüdrukud saavad meie magamistuppa?" "Sest me oleme lahedamad." Merilyn lõpetas dialoogi musiga ja astus tüdrukute magamistoa uksest sisse, milleni nad jõudnud olid. Mikk seisis veidi aega ukse taga, kuid siis läks puhketuppa Randoga rääkima. Merilyn liikus enda voodi juurde ja vahetas riided. Pani vaikselt Alenderi mängima ja ronis voodisse teki alla tuttu.

Carmen sirutas Kathyle ja Lisandrale käe. "Carmen" ütles ta veelkord ning naeratas.

Korraga tõstis üks laulas olija enda võiõlle pudeli õhku ning vaatas siis imestunult teiste poole. Seepeale tõstsid ka kõik teised enda joogid üles ning lõid kokku, ning mõned hüüdsid: "Meie maja lenduluudpalli võistkonna terviseks!" "Me võiks see aasta majakarika võita." ütles Lisandra. "Jah!" "Ja võidamegi!" ütles lauast üks poiss.

"Muidugi me võidame" lisas ka Carmen ning asetas oma joogi lauale. "Aga muide, kuhu kogu meie võistkond jäänud on?" küsis ta veidi aja pärast mõtlikult. "Mingi pool tundi tagasi olid nad kõik seitsmekesi veel kamina juures" lisas ta ja vaatas puhketoas ringi.

Sellepeale hakkasid ka teised toas ringi vaatama. "Äkki..." alustas Janette, kuid üks poiss lauast lõpetas ta lause: "Ei, magama nad küll pole läinud." "Äkki ma ei tahtnudki seda õelda." ütles Janette, kes vahelesegamise päarst veidi solvunud oli.

Carmen vahtis samuti poissi. Ta keeras oma pilgu uuesti Janette poole ning küsis talt: "Mis sa arvad siis?"

"Äkki nad läksid kuskile mujale tähistama või.. ma ei tea." ütles Janette ning kehitas õlgu.

"Jajaa, muidugi" ütles poiss irooniliselt. "Ronisid Rawenclavi puhketuppa, et tähistada G r y f f i n d o r i võitu. Loogiline ju" Carmen keeras oma pilgu uuesti talle. "No paku midagi paremini välja siis" ütles ta külmalt. "Läksid kõik seitsmekesi vetsu või?" Poiss vahtis maha. "Ee... no, ma ei tea" pomises ta. "Äkki läksid magama juba." "Alles hetk tagasi katkestasid sa Janette lause ja ütlesid, et magama nad küll ei läinud" pistis vahele üks kuuenda klassi tüdruk. Poiss punastas. "Nojah, olen Janettega nõus siis" ütles ta vastumeelselt. "Aga ikkagi, nägite te Gryffindori kuuendat väravat?" küsis ta veidi aja pärast, et teemat vahetada. "No nii napikas ikka ju" Teisedki hakkasid uuesti mängust rääkima. Carmen võttis ma klaasist ühe lonksu ning vahtis mõtlikult Gryffindori portreeava.

Merilyn ärkas ja kõndis oma kodustes dressides puhkekasse. See oli kohutavalt rahvast täis. "What the faak?" küsis Merilyn ühe tüdruku kõrvale seistes ja ringutades. "Gryffindori omad kutsusid meid alla suurde saali." vastas see ja jooksis oma sõbranna juurde. Merilyn kehitas õlgu ja läks pesuruumi. Tee peal jäi talle ette Mikk. "Kus sa olid, kullake?" küsis poiss ja tahtis Merilynile musi teha, kuid tüdruk põikles kõrvale. "Magasin. Oota mind siin. Ma lähen pesen hambad ära ja panen normaalsed riided selga." ütles Merilyn ja kadus pesuruumi. Teised arutasid peo asju edasi.
Merilyn pesi kähku hambad, pani peale kerge krohvi ja läks riideid vahetama. Libistanud ennast tavalistesse teksadesse ja t-särki, läks ta tagasi puhkekasse, mis oli ikka veel rahvast täis. Ta otsis Miku ja andis talle musi. "Mis toimub ikka veel?" küsis Merilyn kikivarvukile tõustes ja üritades näha, mis eespool toimub. "Me arutame, mida suure saaliga teha." ütles Mikk. Merilyn kuulas veidi seda sagimist ja trügis siis rahvamassi ette, lasi võlukepist ühe kõlava paugu ja terve puhketuba jäi vait. "Haai! Keegi teiste majadega on rääkinud?" Merilyn vaatas võistkonna liikmetele otsa. "Ääm.. Me ..." "Järelikult ei ole." lõpetas Merilyn selle mõtetu mõmina. Ta liigutas võlukeppi ja kutsus enda juurde kolm tükki pärgamenti. "Suures saalis, poole tunni pärast, lendluupalli pidu. Kui ei taha, ära tule, aga anna teistele teade edasi." kirjutas ta iga pärgamendi peale ja saatis need kõigisse teistesse puhketubadess. "Oh, kuidas ma armastan pidusid!" hüüdis ta siis ja häppis veidi omaette. "Poole tunni pärast all näeme." lisas ta ning astus uksest välja.
Tüdruk kõndis alla suurde saali ning esimese asjana lükkas ühe pika laua seina äärde ja ülejäänud kolm kaotas ära. Ta käis köögis, palus majahaldjate abi toiduga ning hakkas saali kaunistama. Enamasti olid seal Gryffindori lipuvärvid, kuid oli ka projektoreid, diskokuule ja Hufflepuffu värve. Õpetajate laua lükkas Merilyn ja seina äärde kokku ning sinna peale läks bändi koht ning diskopult, kust tüdruk kohe klubimuusikat pani. "Perfect." ütles ta kahekümne viie minuti pärast ukse juures seistes.

Järsku tormas puhketuppa üks tüdruk, kes kutsus kõiki suurde saali. "Tulge!" hüüdis ta, ning kõik hakkasid portreeavast välja minema. "Lähme ka siis." ütles Janette ning tõusis püsti.

Merilyn liikus diskopuldi poole ja pani sealt mängima Hasta La Vista. Ta tantsis ukse juurde, kest tuli Mikk. Tüdruk hakkas poisiga tantsima ja varsti liikusid nad laua juurde, kust mõlemad haarasid purgid 7upiga ja jõid seda teisi oodates. Mõne aja pärast hakkas saali ka teist rahvast juurde tulema ning pidu läks lahti.

Carmen jõudis ukseni ning vahtis ringi. Ta oli Janette silmist kaotanud, kuid märkas eemal Marilyni, kes Mikuga tantsis. Ta sammus lauani, nõjatus selle vastu ning jäi loo lõppu ootama. Kui laul lõppes ja Merilyn teda märkas, kallistas Carmen teda. "Kuule, mis meil toimub siin?" küsis Carmen veidi aja pärast.

"Mmm. Lendluupalli pidu." ütles Merilyn ja jõi oma purgi tühjaks. "Tead, sa ei tohiks siin niiviisi üksinda passida. Meil on koolis palju vabasi poisse, kes tuleksid sind kabistama, kui nad saaks. Kus Martin on?" Mikk jälgis kõike vaikides ja jõi oma limpsi.

"Ahah" ütles Carmen. "Pidu siis pidu." Merilyni küsimuse peale vahtis ta korraks Miku poole ning keeras pilgu tagasi. "Ma ei ole ju üksi koguaeg" vaidles ta. "Lihtsalt... teie olete samas puhketoas " lisas ta. "Mind ei lasta Rawenclavi sisse ju. Ja Martinit Gryffindori" Carmen vahtis kahetsevalt ringi. "Ja näita mulle siit ruumist mõnda, kes m i n d kabistama tuleks. Mikk turtsus vaikselt, Carmen heitis talle ühe hävitava pilgu ja poiss jäi vait.

"Kahju jah, et te samas majas pole. Ma näiteks ei ole pikka aega oma voodis ööbind." mõmises Merilyn vaikselt ja vaatas saalis ringi. "Mm. Näiteks need kiimarid seal seina ääres kabistavad kõike, mis on naissoost. Ei ole vaja isegi, et liiguks." ütles tüdruk Carmenile ja vaatas siis edasi. "Ja need seal diskopuldi ees. Nad on enda arust väga lahedad ja kui sa nende juurde läheks, tunneks nad end kohutavate ladykilleritena. Isegi, kui sa lihtsalt ütleks, et kellegil neist on püksilukk lahti. Ja ma näen ühte veel kes sind kabistada tahaks. Ukse juures." Merilyn vaatas tähendusrikkal pilgul Carmenile otsa ja vaatas, kas viimane märkab Martinit.

Carmen muigas ja vahtis saalis ringi. "Kuulge see on jube hea lugu" ütles ta. "Ma lähen tantsin veits" lisas Carmen Martinit märgates. Ta lehvitas Merilynile ja Mikule ning kõndis Martinile vastu.

Janette vaatas saalis otsivalt ringi. Ta oli teised silmist kaotanud. Ta hakkas rahvamassist läbi tungima. Järsku haaras üks poiss temast kinni ning hakkas temaga tantsima. Janette vaatas teda imelikult, kuid enne kui ta midagi õelda jõudis, tõukas poiss ta järsult eemale. Enne kui Janette kukkuda jõudis, haarati temast kinni. Ta lükkas juuksed silmade eest, ning nägi et tema ees seisab David. "Loodan, et sul oli mu venna Danieliga tore tants." ütles David ning muigas. "Ma ei viitsi sinuga tõesti rohkem tegemist teha, ausalt ka." ütles Janette, ning vaatas David'ile tüdinenult otsa. "Aga tead mis Janette, sina said oma tahtmise ja sind ei narrita enam, ja vähe sellest, sind usutakse, et sa ei teinud midagi, aga mina..." "JÄLLE see vana teema, saa üle juba!" ütles Janette ning pööritas silmi. Siis vaatas David korra oma venna poole, ning Janette kasutas juhust ja kadus rahvamassi.

Merilyn naeratas kui Carmen Martini juurde läks. "Damn, nad on nunnud." ütles Merilyn Mikule. "See nolk parem vaadaku ette." "Ja taha ja kõrvale. Nagu sina." ütles Merilyn ja kõndis diskopuldi poole. Veidi aja pärast tuli Mikk järgi. "Mis sul jälle viga on?" küsis ta veidi solvunud häälega. "Ei midagi. Kõik on kõige paremas korras." ütles Merilyn ja otsis nimekirjast õige laulu numbrit. "Mitte midagi ei ole ja sa lihtsalt jooksed minema mu juurest sedasi lambist?" ei jätnud Mikk rahule. "Mm... Jah," tüdruk oli ilmselgelt huvitatud rohkem laulude listist kui Miku jutust. "Mille eest see nüüd siis oli?" küsis Mikk ikka. "Sa kohe ei saa ikka veel aru, et ma teen osasid asju nii lambist, et ma ei tea ise ka päris täpselt, mida ma teen?" Merilyn vaatas nüüd Mikule silma. Poiss oli vait. "Miks sa ei saa ükskord aru saada, et kui ma ütlen niisama või lihtsalt, siis nii ongi. Alati ei ole mingit faking tagamõtet sellel." Merilyn pööras pilgu korraks listile ja leidis siis selle, mida ta otsis. "Lõpuks." pomises ta omaette ja pööras oma võlukepi puldi poole. "Ma armastan seda lugu." ütles Merilyn ikka veel vaikivale Mikule ja hetke pärast hakkas mängime Jonas Brothersi Gotta find you. Merilyn haaras Mikult käest ja vedas ta tantsima.



[Ma tegelt eriti JB-d ei kuula aga ma päriselt armastan ka seda laulu.]

[Mulle meeldib ka see laul tegelt ma just Jonas Brothersit armastangi, ]

Janette kõndis laua juurde ja võttis sealt juua. Ta vaatas uuesti ringi, kuid ei märganud ikka veel kedagi enda seltskonnast. Lõpuks märkas ta Carmenit, aga ta ei hakanud tema juurde minema, sest ta oli koos Martiniga. Siis ta kuulis, et mängib tema lemmikbändi laul ja ta hakkas vaikselt omaette kaasa laulma.