HP rollimäng

Merilyn nägi, kuidas ravitseja lahkus ja otsustas veidi aega normaalselt istuda. Kui uks tema järel oli sulgunud, siis Merilyn tõusis püsti ja tormas Dany juurde. "Oled kombes?" küsis ta kuid mõtles hoopis teist asja. "Ma mäletan seda tüüpi! Ta... Mh. Noh. Mul ei tule meelde ta nimi aga ta käis alles siin! Ta ükskord laenas mulle mingit raamatut vaata, kui me tuupisime. Ta on suht kuumaks läind."

Dany muigas veel edasi. Kuumus ta südames tundus hullemaks minema, kuid see ei tundunud enam valusana. "Ma olen üpris kobe..kombes tähendab." hakkas ta kiiresti end parandama. "Ta nimi on Teddy. Ja ta on tõesti üpris kuumaks läinud... Sitaks. " Dany muigas endamisi veel edasi.

"Sa oled ka kobe jah!" Merilyn naeris. Siis kuulis ta kellegi samme. Mikk tuli nende poole. Ta istus teisele poole Danyt ja ütles:" Vabandust. Ma ei tehtnud, et nii läheks." Merilyn vaatas Mikku suurte silmadega.

"Eks keegi ei tahtnud." ütles Dany. "Oled kombes? Ennem nägid täitsa sassis välja. Ja kas te tõesti ei suutnud seda läbi lihtsalt rääkida !?" Dany üllatuseks hakkas Mikk naerma. "Ja seda ütleb nõid, kes teisele näkku sülitab ja võlukeppe pillub." Dany punastas natuke ja turtsatas. "Ütle nüüd, et ta ei olnud seda väärt." sosistas ta pahaselt.

Merilyn tõusis oma voodilt ja läks jõi klaasitäie külma vett. Siis tuli ta tagasi ja istus Dany kõrvale. "Ma tahan shoksi. Ma lähen toon endale sealt... Mm... Köögist, tahad ka?"

Carmen istus Miku ja Brennu juures ning kui ta märkas, te ravitseja on läinud, tõusis temagi püsti, et Dany juurde minna. Samal ajal keeras keegi end Carmeni selja taga. Carmen pööras ringi ja nägi, et see on Brennu. "Misjuhtus" küsis ta segaselt. "Oh, tuletame meelde." vastas Carmen sarkastiliselt. Dany sattus sinu pärast haiglatiiba, sina ja Mikk lasite pool klassi õhku, meie oleme endal silmad peast nutnud ja me kõik oleme teie pärast öö otsa üleval olnud. Tuleb meelde?" Paistis, et Brennule jõudis sellest jutust ainult 1 sõna kohale. "Dany" ütles ta. "On temaga kõik korras?" "Mis see sulle korda läheb?" küsis Carmen jahedalt. "Ma küsisin sult midagi" lõrises Brennu. "Paraneb" vastas Carmen. "Tead, sa pead uuesti magama jääma." Carmen pööras ümber. Ta kuulis enda selja tagant vihast vastust, aga teda ei huvitanud. "Head ööd" ütles ta ja kõndis Dany ning Merylini juurde.

Merilyn märkas Carmenit. "Sa tahad köögist midagi? Ma lähen toon endale shoksi."

"Okei, too mulle ka siis üks" vastas Carmen.

"Ok." ütles Merilyn ja läks haiglatiivast välja. Ta kõndis üpris aeglaselt. Köögi ukse taha jõudes pühkis ta enda pisarad, nuuskas nina ja astus sisse. Majahaldjad hakkasid kohe tema ümber sibama ja talle süüa pakkuma. Merilyn ütles, et ta võtaks vaid suure kastitäie shokolaadi. Saanud oma shoksi kätte, läks ta haiglatiiba tagasi, kasti enda ees hõljutades. Haiglatiivas pani ta kasti Dany öökapile ja võttis sealt seest ühe tahvli. Andis selle Carmenile ja võttis endale ka ühe. Ta harutas paberist nurga lahti ja hammustas. "Ma armastan shokolaadi." mõmises ta vaikselt ja nautis.

"Jah, seda sa ütlesid rongis ka" naeratas Carmen. Ta murdis ühe suure tüki ja pistis suhu.

"Tõesti? Ma ei mäletagi." Meirlyn naeris ja pakkus Danyle ka ühte tahvlit.

"Mmmn, eip. Ma ei taha midagi, aitäh." ütles Dany, "Ma tahaks hoopis midagi muud." ütles ta endamisi ja naeratas. Ta peitis oma näo käte vahele ja piilus sõrmede vahelt Merilyni, ise edasi naerdes. "Mis mul viga on!?" küsis ta lõpuks. Mikk oli terve aja Danyt jälgind ja hakkas ise ka naerma. "Tüdruk, sa lähed lolliks. Kindel, et seal joogis mingeid kahtlaseid seeni polnud?" Dany virutas talle padjaga. "Kes teab, äkki oligi seal midagi kahtlast sees."

Merilyn naeris Dany jutu peale. "Ma tean, mida sa tahaks, aga ma ei saa sulle seda anda. Sa oled mingi kahtlane, naine. Vb sa siiski sõid midagi kahtlast. Mis su joogi sees oli? Vb ta segas sinna mingit valget pulbrit, mis kohe kindlasti ei old hea sulle." Merilyn naeris ja vaatas korraks aknast välja. Paar õpilast olid õues.

Carmen naeris samuti ja ampsas veel šokolaadi. Siis vaatas ta oma käekella. "Teate ka, et me oleme kahte esimesse tundi hiljaks jäänud?" küsis ta. Viie minta pärast algab kolmas.

"Mhmhh... ! Te peaksite ruttu tundi minema ! Mulle öeldi, et pean veel ühe öö siin olema, et kõik kindlalt korras oleks ja homme saan uuesti tundidest osa võtta,Mikk ja Brendon pidavat ka igaks juhuks siin olema, aga kui teil parem on ja kui te ise tahate, siis võite teha, mis tahate." Dany vaatas Mikult Brendonile "Paistab, et tal pole ikka veel kõik korras." sõnas ta vaikselt. Ta võis küll brennu peale pahane olla, aga ta siiski hoolis temast. Ta vaatas oma käsi ja otsustas, et on parem vait.

"Ma ei lähe tundi! Ma ei jäta sind siia mingi üksi. Pärast sured veel ära vms. Kui nad mind muidu ei luba siia, siis ma jään haigeks. Meelega." Merilyn sõi shoksi edasil. "Väidan, et mul on tugev kõhuvalu või midagi."

Mikk vaatas Merilynile etteheitvalt otsa. "Misasi mina siis olen !? Peeves !? Või ei usalda sa mind Dany üle vaatama?" Dany vaatas talle tänulikult otsa. "Tal on õigus, Merka, pealegist keegi peab mulle õppimist tooma !"

Merilyn vaatas Danyle paluvalt otsa. "Ma ei taha ju tundi minna." ütles ta vaikselt. "Ma tõesti ei taha."

"Jah Dany, keegi teine võib ju õppimist tuua" ütles Carmen. "Mina jään ka siia."

"Aitäh." ütles Merilyn Carmenile vaikselt. Ja vaatas siis Danyle otsa. "Ma võin Kristjaniga rääkida. Ta ehk tooks."

"Palun Dany" ütles Carmen vaikselt. "Mina võin oma kodutööd Anetelt küsida."

"Eks te ise tea," Tegelikult oli Danyl hea meel, et teised temaga jäid."Anna mulle nõksa magusat." ütles ta Merkale.

Merilyn tõusis püsti, tõstis käed kõrgele, karjus "Jess!" istus oma kohale tagasi, nagu midagi poleks juhtunud ja andis Danyle shoksi.

"Huvitav, millal mul ülevaatus siis tuleb?" küsis ta üritades ükskõikne tunduda ja hammustas shoksi.

"Ei tea" vastas Carmen mõtlikult ja viskas ka Mikule ühe šokolaadi. Mikk kooris šokolaadi lahti ja murdis ühe suure tüki.

"Mis kontroll üldse?" küsis Merilyn ja viskas kolmanda shokolaadi paberi ära.

"Kui Teddy tuleb vaatama, kas rohi mõjub. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas ma teda ära ei tundnud !" ütles Dany shoksist viimase ampsu võttes. "Lihtsalt... Absurd." pomises ta edasi.

"Või Teddy siis nüüd." Kergitas Merilyn kulmu ja naeris. "Tüüps. Vanad me olime neljandas? Neliteist? Kammooon. Me olime mingid tatid siis ju. Meil käisid igast kuulsuste hood peal sellel ajal."

"Räägi enda eest, " itsitas Dany,"Mina tuhlasin ringi, nina raamatutes. Ma mäletan, kuidas ta mulle ühe loitsu selgeks õpetas. Ma olin kuskil keskööni üleval harjutades ja tal kulus 5 minutit, et mul see lõpuks välja tuli. Tal on päris hästi läinud ju, kui ta kahe aastaga peale lõpetamist nii heaks ravitsejaks sai. "

"Jaah." ütles Merilyn vaikselt. Siis võttis ta uue shokolaadi. Siis kostusid temani sammud. Merilyn vaatas selja taha ja nägi Teddyt. Merilyn naeratas Danyle oma kavalat nearatust ja läks istus natukene eemale voodile, et Teddy pääseks Danyni.

Carmen kõndis samuti Merilyni juurde, Mikk kannul. Ta sõi oma šoksi lõpuni ja viskas paberi huupi üle õla.

Dany naeratas Teddyle ja ütles talle:"Või et siis nii ruttu tehakse mul ülevaatus või?" "Ikka. Eeemn, kahjuks peavad su sõbrad veidiks sinust ilma jääma, sest sirm läheb ette." Sirm ees, pani ta oma koti jälle kapi peale ja hakkas seal sorama. "Kuidas siis üks südame ülevaatus käib?" küsis Dany. "Vot niiviisi." ütles Teddy toolile istudes. Ta polnud kotist ühtegi asja võtnud. Dany küsivat pilku märgates ültes ta:" Siis arvavad su sõbrad, et ma teen midagi asjaliku, mitte et ma istun niisama ja ajan sinuga juttu." Dany naeris. "Aga ma pean siiski oma tööd tegema. Kas kuskilt valutab? Tunned kihelust? Enesetunne halb? Üldse midagi ebatavalist?" "Ei valuta, ei kihele ja tunnen ennast hästi." ütles Dany. "No vot, siis on kõik korras ja ülevaatus tehtud." "See ongi kõik?" küsis Dany kulme kergitades. "Jap, selle võlujoogiga tekib ülimalt harva kõrvalmõjusid. Kiirel ülevaatusel on oma head küljed." "Nagu näiteks?" "Saab patsiendiga juttu puhuda." Dany muigas natuke. "Muide, mulle tundus, et ma kuulsin enda nime teie jutu sees." ja Teddy võttis tükikese šokolaadi, mis oli kapi peal. Dany punastas veidi ja siis vastas:" Mulle tuli lihtsalt meelde, kuidas sa mind üks öö puhketoas õpetasid. Ma ei mäleta enam, mis loits see oli." "Silencio." Teddy naeratas ja vaatas maha. "Tegelt oleks parem olnud, kui ma poleks sul seda õpetanud." "Miks siis nii !?" "Sest ma mõtlesin sellel samal ööl julguse kokku võtta ja sind kohtama kutsuda, aga just siis kui ma hakkasin küsima, panid sa mulle selle sama loitsu peale, tänasid mind ja läksid väsinult magama. Ma ei saanud sulle ühtegi sõna öelda, sest sa lihtsalt ei kuulnud." Dany ei oskand selle peale midagi öelda. Lõpuks lausus ta:" Kahju, et nii läks. Omal ajal kutsuti sind Teddy-Bear´iks. Vähemalt vanemad tüdrukud. Ma poleks arvand, et mul lootust on. Ma olin siis ju neliteist ja sa olid oma aasta parim õpilane. Tüdrukute silmarõõm, kes lantimise asemel õppis. " Teddy naeris, järsku kostis ta taskust tininat. Teddy võttis sealt pisikese kella välja, vaatas seda, naeratas kurvalt ja ütles:" kahjuks pean minema. Tööd vaja teha. Kunagi näeb veel, Daenerys." "Eks ikka, Teddy." ja siis andis Teddy talle pisikese põsemusi. "Hoia oma südant siis !" "Üritan." Dany vaatas, kuidas ta uksest välja läks ja tõmbas endal järsku teki üle pea. Kui ta tekialt välja tuli, kargas ta püsti ja ütles:" Mul hakkas palav." ja tegi ühe akna lahti.

Merilyn vaatas lahkuvat tohtrit ja siis näost punast Danyt. "Ja mina olen Jüri Homenja." ütles Merilyn irooniaga. Siis istus ta tagasi Dany kõrvale ja sõi veidi veel shoksi. "Janu on. Ma lähen toon endale 7upi. Tahab keegi midagi?"

"Mida !? Mul hakkas lihtsalt palav. Süda tulitab. Rohust. Pepperit tahaks." Dany otsustas jällegist vait jääda.

"Ja-jaa!" ütles Merilyn ja kutsus nende juurde paar purki Dr.Pepperit ja mõned 7upid. Merilyn avas oma purgi kohe. "Kassib." ütles ta ja näole tuli õnnis ilme.