HP rollimäng

"Kuidas veel." ütles Dany kuigi polnud veel lonksugi võtnud. "Sa oled ikka uskumatu!" ütles järsku Mikk, kes oli terve aja suhteliselt vait olnud. "Mismõttes!?" "Alles olid Brennuga koos ja nüüd sehkendad ravitsejaga !" "Ma ei sehkendanud temaga ! Meil oli lihtsalt tavaline vestlus." Mikk tegi eye-rolli. Dany vaatas kurvalt Brennu poole. "Kas temaga on ikka kõik korras? Äkki on mindagi hullemat viga? Ta pole ikka veel üleval!"

"Ta ärkas ennem" ütles Carmen. "Küsis kuidas sinuga on."

Merilyn vaatas ka Brennu poole. "Kui tahad, võin minna teda üles ajada ja siis ta siia kutsuda." lisas ta veidi aja pärast.

"Candice´i kohta äkki pigem? " küsis Dany kibestunult. "las magab edasi, äkki jookseb unes aasal selle lehma kaissu."

"Ta ärkab juba nagunii" ütles Carmen ja osutas Brennu voodi suunas. Sealt kostis nõrk oie ning Brennu tõusis istukile.

Merilyn pööras pilgu korraks sinna, kuid siis viskas tühja 7upi purgu Brennu voodi suunas. "Värdjas." pomises ta vaikselt ja avas uue purgi. Tühi purk lendas Brendoni voodi jalutsisse ja jäi sinna lebama.

"Merka, see oli õel." ütles Dany. "Ma oleks pidanud sinu arvates sellega hoopis vastu pead saama?" küsis Brennu. "Ei," ütles Dany rahulikult, hoidus Brennule silma vaatamisest, jõi Pepperi ära ja viskas selle siis täie jõuga Brendonil vastu nägu. "Vot sellega oleks sa pidanud saama!" Dany pani käed risti rinnale ja põrnitses vihaselt.

Merilyn kergitas alguses natukene kulmu, kuid nähes, kuidas Dany käitus, hakkas naerma. "Kes meist siin õel on." Brendon aga küsis Mikult. "Sa ka purgirahe alla jäid?" "Ei." vastas Mikk ja vaatas purke, mis tüdrukute käes olid.

"Ta sai padjaga." ütles Dany vaikselt.

Merilyn aga tegi endale uue maniküüri ja värvis küüned mustaks. "Kas mulle sobib selline emokas olla?" küsis ta Danylt ükskõiksle häälel.

"Näkä," ütles ta. Brendon ajas ennast voodil püsti ja ütles teistele:" Kas ma saaks temaga üksinda rääkida. Meil on vaja midagi klaarida." "Klaari Candece´iga midagi !" "Mis sul tema vastu on !? " "Ta lõi mult kunagi peika üle ! Rahul !? " Brendon jäi vait ja vaatas enda ette. "Palun, kas saaks veidike omaette olla siis?" küsis ta teiste käest, hoides pilku Merilyni 7up´i purkidel.

"Hmm. Ma lähen otsin oma lilla küünelaki siis." ütles Merilyn ja jalutas haiglatiivast välja. Mikk ja Carmen tulid tema järel. Uksel hüüdis Merilyn. "Kutsu, kui me tagasi võime tulla, mul sai 7up otsa!" ja viskas tühja pürgi Brennule vastu pead.

Dany turtsatas õelalt. Brendon tõusis vaevlevalt püsti, kukkus voodile tagasi. Danyl hakkas tast hale ja läks talle appi. Ta võttis tal käst kinni ja ütles:"Liiguta oma kere siis." kuid Brennu tiris Dany omal peale ja suudles teda. Dany rabeles vabaks ja vaatas talle kurjalt otsa. "Seda sa ühe suudlusega ära ei lepita!" "Ma tean, aga ma tahaks, et sina teaksid, et mul on Candice´ist ükskõik. " "Eilse teksti järgi see nii ei tundunud." "Seda küll. Aga mul oli selle tüdrukuga igast jamasid ja sul oli õigus, ta on lehm. Tal on isegi lehma ripsmed." Dany turtsus jälle ja pomises: "On jah." "Daenerys... Palun, ära ole mu peale vihane! Sa ei kujuta ettegi kuivõrd kahju mul oli, et sa minu pärast haiglatiiba sattusid. Kas sul kõik okei?" "Paremini kui sul. Kukkusin öösel kokku ja mu südamel oli midagi viga, Teddy tuli St.Mungost ja tegi mulle ühe rohu, mis kõik korda tegi. Nüüd on kõik hästi." "Teddy...? Mis Teddy !? " küsis Brennu. "Teddy Pomfrey. Meie majast. Oli kunagi koolivanem. Teddy-Bear äkki ütleb sulle midagi?" "Tuupur-Teddy ? Teda ma mäletan küll. Loll jobu." "Ta ei ole loll jobu ! Ta on hea inimene. Kui keegi siin loll on, siis see oled sina." Brendon punastas veidi. "Anna andeks, ma ei tahtnud nii. " "Ei anna. Vähemalt mitte praegu." "Mhh... Musi! Palun saa aru, minu ja Candice´i vahel ei ole enam midagi ja sina meeldid mulle rohkem, kui tema on elusees meeldinud! " "Valevorst." "Musi, ma armastan sind." "Valetad." "Ei valeta." "Ei usu." Brendon häälitses ahastusest ja küsis "Kuidas ma panen sind uskuma, et armastan sind? " Dany ei oskanud midagi öelda, vaatas pikalt maha ja oli vait. "Dany..." Brennu hääl murdus natuke ja Dany otsustas talle otsa vaadata. Brennu silmis olid pisarad. Seda poleks Dany elusees uskunud, kuna Brennu ei oleks elusees kellegi nähes nutma hakanud. "Palun, ära..." alustas Dany, endal ka pisarad silma valgumas. Brennu kuivatas oma silmad kiirelt ära. "Meil oli koos nii hea, ma ei taha, et see niimoodi lõpeks." Dany võttis Brendoni kaissu ja tegi talle otsaette musi. "Mul oli ka sinuga nii hea koos olla, aga ma pean veel mõtlema, mis meist edasi saab... Kui üldse saab." Ta tõusis püsti, pühkis pisarad silmist ja vaatas ukse poole."Te võite sisse tulla." ütles Dany kõvasti, juhuks kui teised on ukse taga.

Merilyn, kes oli käinud Ravenclaw puhketoas küünelakki toomas jõudis ukse taha täpselt hetkel, kui Dany neid hüüdis. "Jess. Ma olingi janusse suremas. Sa ei kujuta ette. Mingi..." Merilyn seletas Danyle elavalt. "Puhketoas eks. Inimesed õppisid. Siis ma nagu läksin sisse ja nad vaatasid, kes tuli. Tüüpsid läksid hullu närvi. Nad arvasid, me saime kõik surma. Ma nagu ütlesin siis, et me ei saanud surma. Noh. Enivei. Siis ma nagu võtsin küünelaki ja kõik hullu "Appi! Appii! me oleme taunad ja ei tea, mis toimub!" ma siis seletasin neile, et me oleme siin kõik niisama suremas. Ja siis tüüpsid nagu:"Omg. Me tuleme!" ma ütlesin, et me tahaks rahu saada, kui me sureme ja tulin ära. Tüüpsid vahtisid lolli näoga. Aga Kristjan saatis kommi." Merilyn naeratas ja ulatas Daenerysele kommikarbi.

"Armas temast," ütles Dany ja tegi kommikarbi lahti. "Tahad ka?" küsis Brennu käest, ta võttis ühe kommi. "Mida siis välismaailm arvab, et juhtus? " küsis Dany kommi lutsides.

Merilyn võttis uue purgi ja uue shoksi. "Nemad teavad, et sa oled haiglatiivas lihtsalt väikse vigastuse pärast. Noh... Meie ka, aga sa ei kujuta ette neid kuulujutte!" Merilyn võttis lonkus ja sõi veidi shoksi, siis jätkas. "Vaata. See klass, kus me olime. See oli kasutusel olev klass vist. Igaljuhul kui mingid õpilased selle segipekstult leidsid, siis oli tunne, nagu oles seal pomm plahvatanud. Neil oligi selline teooria, et me kõik olime seal sees ja saime pommiga." Merilyn naeris. "Sa ei kujuta ette, kui paanikas nad olid!"

"On lollid..." raputas Dany pead. "Kas Kristjan õppimist ka toob?"

"Mmm. Ma ei küsinud." ütles Merilyn. "Ma võin minna küsima, kui tahad." lisas ta varsti. Kuid siis sõi veel veidi shoksi ja lõpetas oma purgi. Brendon jälgis purki. Merilyn vaatas korraks Brennut ja tegi viskamise liigutuse. Brendon ehmatas ja Merilyn hakkas naerma. "Üleka said, värd!" ütles Merilyn vaikselt ja pani purgi öökapile.

"Ei ole vaja. Eks ma pärast roni ise puhketuppa. Teistel jälle paanitsemist." siis märkas ta kuidas Merilyn Brennule üleka tegi. "Merka, palun, ära enam tee nii. Ta ei ole värd." "Tähh, "ütles Brennu. "Me saime kõik korralikult ära räägitud." "Otsustasime, et me ei kavatse haiglatiiba purustama."

"Hea mõte" ütles Mikk ukselt. Carmen astus Miku järel sisse. "Mikk, palun ärge hakake jälle tülitsema" ütles Carmen väsinult. Ta kõndis Dany voodini ja haigutas. "Issand, kui unine ma olen" ütles ta.

"Ma arvan, et tülitsemisest selleks nädalaks küllalt. " sõnas Dany vaikselt. "Carmen, tõmba end kõrvalvoodis kerra, kui uni on. Me võime vaikselt end ka ülal pidada." muigas ta. "Tahaks muidu süüa. Millal õhtusöök hakkab?"

"Mkm, ma ei taha magada" ütles Carmen. "Muide, õhtusöök käis juba, kui ma saalist mööda tulin."

"Ma lähen toon meile süüa!" ütles Merilyn ja hüppas voodist püsti. Tagasi tuli ta juba suure kandikutäie toiduga. Ta asetas selle ühele tühjale voodile ja hakkas sööma.

"Uuh, söök ! Ma olin niii nälgas vahepeal." ta ahnitses süüa. Kui ära õgitud, tõmbas ta sirmi ette, vahetas riided, tuli välja ja ütles:" Ma lähen otsin siis Kristjani üles ja küsin õppimist. Õpikud peaks ka ära tooma. "

Carmen võttis ühe röstsaia. "Mina ei taha rohkem, sõin vist enne liiga palju šoksi" ütles ta muiates.

"Pff." ütles Merilyn ja pesi käed puhtaks. Siis läks istus voodile ja hakkas tühjasid joogipurke lakke riputama. Kui ta oli sellega valmis saanud, heitis ta voodile pikali ja vaatas rohelisi purke, mis moodustasid "7up"i.

"Kena" ütles Carmen Merylini kätetööd imetledes. Ta läks ja jõi kraanist natuke vett.

"Ma tean." naeris Merilyn ja hakkas Dr.Pepperi purkidega samasugust kunstiteost tegema. Samal ajal jõi ta 7upi.

"Mida me täna öösel teeme?" küsis Carmen Merylinilt. "Ma ei eriti usu, et Pomfrey lubab selleks ööks ka siia jääda."

Dany oli ukse juures, kui Brendon järgi jooksis. "Ma tulen kaasa, kui sobib. Peaks ka õpikuid tooma. " "Tule siis." Dany võttis Brennul käe alt kinni ja läks temaga puhketuppa. Seal oli vähe inimesi, kuna kõik sõid. Dany tõi oma õpikud, ootas Brennut, kui Kristjani nägi. "Hei, Kristjan, kuule, aitähh kommikarbi eest. Kas sa õppimist saaks anda? Me saaks siis haiglatiivas need ära teha. " "Jah, muidugi." ütles Kris ja kirjutas kiirelt paberilehele kõik ära. "Ega meil palju polegi vaja teha. Aa, te olite Brennuga ruunides jah? Tänasele tunnile te muidugi ei jõudnud, aga teil vist ei jäänd ka õppida. Kui tahad, siis ma uurin veel ja tulen läbi, et sulle öelda. " "Aitääh, see oleks küll hea." Brendon oli juba tagasi ja Dany hakkas lahkuma, kui Kristjan talt küsis, "Kas Merilyn ja Mikk on koos?" "Eemn.. Minu teada jah." "Mm.. okei... " Dany vaatas talle veel otsa ja siis pööras ringi ja läks tagasi haiglatiiba. Seal märkas ta Merka kunstiteost. "Niice ! Merka, muide, sa vist meeldid Kristjanile."

"Ma jään siia. Ma sain rämpstoidu mürgituse." naeris Merilyn Carmenile ja lõpetas järgmise kunstiteose. Kui Dany tagasi tuli, ütles ta kõigepealt "Aitäh." ja siis "Ma tean." naeratas ja sõi veel shoksi.

"Kahju tast." ütles Dany kurvalt ja pani oma õpikud voodile. Ta vaatas kodutööde lehe läbi ja hakkas siis neid tegema.

"Miks kahju?" küsis Merilyn ja liikus ukse poole, et korraks puhketoas ära käia.

"Sina talle meeldid, tema sulle ei meeldi." pomises Dany oma sulge naksates. Siis vaatas, et Merka hakkab kuskile minema. "Ei lähe teda sõimama ! Be nice, tibuke !"

"Ma käin korra puhketoas" ütles Carmen Danyle. "Lähen küsin õppimist."