Elementide Rollikas.

"Mis ese?" küsis Lilith uudishimulikult. Yavanna ei vastanud. Ta teadis küll, mis oli tema elemendi tunnus, kuid ta polnud kunagi tahtnud seda välja võtta... See oli liiga võimas. Tema jaoks. Talle polnud tapmine kunagi meeldinud. "Ema, mis on meie elemendi ese?" küsis Lilith. Yavanna andis peaga märku, et ta ei taha vastata. Lilith ohkas ja vaatas Faladorile otsa.

"Su tütar on väga uudishimulik" ütles Falador Yavannale. "Eelmine kord oli selle pimeduse väe nimi Morgoth, võibolla on ta ise tagasi tulnud, siis meil pole eriti lootust. Ta täidab maad pimedusega. Ta üritab iga hinna eest elemendi esemeid varastada.Ta ei tunne armu ega halastust. Minul igatahes on element kindlas kohas, aga teil?" lõpetas Falador küsimusega vaadates Yavannale otsa.

Yavanna pilgutas jahmunult silmi. "Muidugi. See on nii..." ta jättis lause pooleli. Lilith vaatas talle otsa ja nägi ema näos selgelt muret. "Äkki te saaksite mulle öelda, mis siis need elemendid on?"

(Morgothi nimi tuleb Silmarillionist. Muide, mida sa täpsemalt selle elemendi all mõtled? mingit vägevat relva, elemendi sümbolit, kellegi kaitsjat või muud?)

(See on nagu mingi ese, nagu Sigatüüka majadelgi vist.)

Pimeduse Jõud oli juba päris lossi kohal ja siis tuli äkki pimestavalt ere valgus ja Pimedus hakkas vaikselt tagasi tõmbuma.Kuid natukese aja pärast jäi ere valgus seisma ja kõik vaatasid lossi aknast välja ja nägid pikali kukkuvat noort haldjat.
Samal ajal hakkas Pimeduse vägi tagasi lossi kohale tõmbuma.

[Me ei ole lossis, me oleme väljas.]

Yavanna vaatas hetke toda haldjat, kuid kui too kukkus, ruttas ta kiiresti haldja juurde.
"Arya! Mida sa siin teed?" küsis ta. Ta aitas haldja püsti ja ütles:
"Tule kaasa," ning läks koos Aryaga Faladori, Sarah' ja Lilithi juurde. Lilith küsis:
"Kes see on?" Yavanna ohkas.
"Ära küsi kõike kogu aeg. See on Valguse kuninganna Arya. Me kunagi ammu kohtusime."

[sorri,ma üleeile õhtul lugesin ja juu jäi siis valesti meelde ]

Varsti tuli Arya meelemärkusele ja ütles:"Ma arvasin,et ma suudan rohkem.Tema on minu jaoks liiga suur vaenlane.Vabandust,aga kas keegi saaks mulle natuke vett tuua?Mul on natuke uimane olla."

Falador vaatas teda. "Vett? See on käkitegu" ütles Falador ja võlus esile veeklaasi ja andis Aryale.

Mirdaliel jälgis vaikselt maapealseid. Pimedus oli kogunenud. Seda pole ammu juhtunud. Ma ei saa seda musta pilve tuultega minema saata, see ei liigu paigast. Varsti astun ma välja, mu väed on eelmisest korrast tugevamad. Kuid ka Pimedus on tugevam. Naine lendas teistest veidi kõrvale ja laskus alla. Ta kõndis vaikselt nende juurde. "Tere."

(ma ei saanud eriti hästi aru,kas Mirdaliel tuli sinna lossi juurde kus on Falador,Sarah',Yavanna ja teised on?)

(Loss on maa sees varjatult. Ta ei näeks seda muidu. Ma ise ka ei saa aru kus sa oled ja kellega räägid.)

Sarah vaatas külalisi. Ta lendas sõnagi lausumatta lossist välja ja nägi, et pimedus oli juba tagasi tõmbumas. Tema riigi sõdalased jooksid siise koos Kerberosega. Pimedus taandus ja lendas ära. Sarah kõndis tagasi lossi ja vaatas uuesti tulnukaid. "Prints ja printsess lendasid ära 2 aastaks. Kui nad tagasi tulevad saavad neist kuningas ja kuninganna. Oht on möödas. Me võime välja minna."

(Maa-alune? Muudan ära. )

(to Mutsu:kui sa seda viimast lauset(sulgudes)mõtlesid minule,siis:kui ma ei pöördu otseselt kellegi poole siis ma räägin kõigiga:D)

"Yavanna,sa küsisid minult mis ma siin teen.Kuna Pimedust on kaugele näha
mõtlesin,et minust võib abi olla,"Arya pöördus Sarah´poole:"aga Sarah´sõdalased ja Kerbos said temast juba jagu."
Ta sõnas(kõigile):"Vabandust,mul ei jäänud enne aega enda tutvustamiseks,mina olen Arya."

(Ma ei saa eriti aru *pea käib ringi* )

"Kas te soovite välja minna?" küsis Sarah teistelt.

(to Mutsu:kui sa kirjutasid: "(...Ma ise ka ei saa aru kus sa oled ja kellega räägid.)",kui sa mõtlesid seda mulle:kui ma ei pöördu otseselt kellegi poole siis ma räägin kõigiga:D)

"Minu poolest võiks küll välja minna kuid muidugi ainult siis kui teised tahavad."vastas Arya sarah´le.

(Ma ei oska enam mitte midagi kirjutada.)

(tegelt oleks võinud rohkem pimedusega võidelda,aga äkki saab siis mõne muu vaenlase välja mõelda)

(Ega see pimedus ära ei kadunud. See on võimatu. Ta lihtsalt korraks taandus)

(Okei, ja mida me nüüd teeme?)

(Ei tea.)

(äkki võiks nii teha et tuleb nüüd õige Pimedus,eelmine oleks võinud olla mingi ta nö."parem käsi"(meie arvasime enne et see on õige Pimedus)ja see kord palju-palju suurem )

(Nüüd me saame natukene puhata ja ennast valmis seada uueks rünnakuks vms)

(Ja kuhu me läheme? pulmad on segatud, Sarah saadab külalised koju?)

(Arvan, et saadab küll. Mul ka ei tule mõtteid.)

[Noh, ütle inimestele, et minge koju, lase inimesed varjendist välja jne.]

(Ma upputan oma tegelase ära.)

Laev oli põhjas, ja paat oli vees. Kedagi ei tulnud. Vesi hakkas tasapisi paati minema. Lyrinna leidis augu, kust vesi sisse tuli. Tema silmad täitusid pisaratega, sest august oli näha tema maja. Ta nägi siis oma naabrit, kes ujus kiiresti kuhugi, käes mingi riist, millega auku tehtakse. Lyrinnal läksid silmad veel rohkem vett täis. Tema julges paati augu teha, tale meeldis nalja teha, ja arvatavasti arvas, et Lyrinnal oli oma kaela kee, millega sai ta vees hingata. Aga ei... Tal ei olnud seda. Paat vajus ja vajus ja vajus. Lyrinna kritseldas oma noaga mõne tähe : Lyrinna puhaku omal paadil. Ja siis heitis ta pikali paati, ning ootas uppumist.
Paat oli vee all, vee põhjas. LYrinna oli seal, laevas ning tema hing puhaku veel. (-- )

(Miks küll?)

Falador tundis järsku tunnet, mis ütles, et keegi tema vetes hakkas surema. Ta jooksis sõnagi lausumata vette ja ujus. Ta nägi ühte paati, mis oli juba sügavale vajunud. Ta sukeldus ruttu selle paadi juurde ja nägi seal Lyrinnat. Lyrinna tundus olevat juba uppunud, kuid Falador otsustas midagi teha. Ta pani Lyrinnale kaela oma kaelakee, mis aitas hingata.

( Ja Falador siis? )

Lyrinna kehas hakkas veri uuesti voolama, ta hakkas hingama, ja varsti tegi ta ka silmad lahti. "Kus minu oma on? " ütles ta. Ta hingas kõvasti, ja andis kaela kee tagasi Faladorile. Ta ujus siis Laeva juurde, mis oli alla vajunud, ja hakkas seal otsima hingamis kaelakeesid. Ühe meremehe oma oli laua peal, ta panni kiiresti endale selle kaela, ning siis, kui ta oli peagu lämbumas, hingas ta korra, ja siis läks mõne minuti pärast lämbumise tunne ära. Ta ujus tagasi Faladori juurde, ja ütles naeratades : "Aitäh. "

"Pole tänu väärt, kuid miks sa üldse uppuma hakkasid? Kas sinu kaelakee on varastatud?" uuris Falador mõtlikult. Paadis oli täpne ümmargune auk sees.

Lyrinna mõtles veidi. "Minu kaelakee oli sahtlis, kuid seda seal enam ei olnud, mina ei tea kuhu see kadus. Seda ma tean, et naaber majas elav poiss, Elwis on siia augu teinud. Kuid ta kindlasti ei teadnud, et minul polnud kaelas kaelakeed. " Ta mõtles veidi, ja siis ütles : "Head aega, ma arvan et jooksen enda ema juurde, matused kindlasti varsti algavad! "
Siis muutus ta natuke kurvaks, sest Talle meeldis ta vanaisa. Ta ujus kiiresti oma maja juurde.

Falador ujus talle järgi, sest tal oli veel üks küsimus "Mis oleks sinu arvates Elwisele õiglane karistus?" küsis Falador Lyrinnalt.

[Ütleme, et sarah saatis siis nad koju.]

Yavanna jõudis oma lossi ette. Pärast Pimeduse lahkumist oli olnud üsna suur segadus, kuid nüüd oli see läbi. Nad läksid Lilithiga koos lossi ning pöördusid mõlemad oma tubadesse. Yavanna heitis pikali ning jäi Pimeduse üle järele mõtlema. Tema peas vasardas üks ja seesama mõte. Ta mõtles oma elemendist. See oli ohtlik, kuid kui see oli vajalik?

Arya sammus Yavanna lossi ja küsis valvuritelt kus on Yavanna tuba aga need ütlesid et enne tuleb kõik relvad neile anda,alles siis saavad nad talle näidata.Arya andiski oma mõõga ja taskunoa ära.Siis juhatasid nad ta Yavanna toa juurde ning Arya koputas uksele ja ütles:"Yavanna,ma olen Arya.Kas sa laseksid mind korra sisse?"

Yavanna kuulis koputust ning tõusis hetkega. Ta lausus:
"Tule sisse," ning kui Arya sisse astus, küsis ta lahkelt: "Mida sa soovid?"

Lyrinna vaatas Faladori. "Karistus? Karistusi ei tohi anda ühelegi elavale inimesele. Isegi mitte lõige kurjemale inimesele. " lausus ta ehmunult. Siis ujus ta kiiruga oma koju. öeldes veel : "Inimesel on juba üks karistus : Surm. "