Elementide Rollikas.

Miseria tõusis püsti ning võttis mõõga välja:,,Esialgu mõõkadega... Pärast võitleme siis maagiaga," sõnas ta tõmmates oma süsimusta mõõgatupest välja ja sirutas mõõga käega välja, olles valmis Arya rünnakuks.

Ka Arya tõmbas oma mõõga tupest välja ja asus asndisse mida ta tavaliselt oli kasutanud treeningu alustamisel.Arya lõi löögi otse Miseria poole.

Miseria lõi mõõga koheselt ülesse kui Arya teda ründas ja virutas oma musta mõõgaga vastu Arya mõõka. Nüüd ei jäänud muud üle kui süveneda kenasti sellesse võitlusesse, olgugi, et tal polnud palju energiat.,,Kui sa kavatsed Pimedusega võidelda, siis sa pead ta pea otsast lööma või mõõga südamest läbi lööma," seletas ta kui lõi tugevalt enda mõõgaga vastu Arya mõõka.

Miseria peatus järsult, kui tundis ka enda kaelal midagi väga külma ja teravat. Veel üks vale liigutus ja Miserial oleks võinud kõri ka läbi lõigatud olla. Muianud lõpuks, vangutas ta ettevaatlikult pead, kuna ei tahtnud omale liigseid arme väga nähtavas kohas ning astus seejärel eemale, võttes samas ka enda mõõga ära. ,,See jäi vist poolikuks, aga ma arvan, et me võime veel mitu korda harjutada ."ütles ta kui pani mõõga mõõgatuppe tagasi. ,,Oled sa valmis katsetama enda Valguse Väge Pimeduse peal?" küsis ta , valmis olles Aryat ründama, olgugi, et mitte nii, nagu vaenlasega teha tuleb.

Arya võttis ka oma mõõga Miseria kõrilt ära ja pani selle mõõgatuppe."Me võime veel harjutada,kuid minu arust näitas see võitlus,et me oleme enam-vähem võrdsed vastased.Mina olen valmis küll kasutama oma väge Pimeduse peal.Aga enne kui me hakkame uuesti mõõkadega võitlema,tuleks meil ka pisut maagiat kasutada,"lausus ta naeratades.

Miseria noogutas, sirutades parema käe välja ning peopesa kohale ilmus musta palli moodi ring, mille ümber keerles midagi välgu sarnast. ,,Kaitse end!" käskis ta ning saatis pimeduse kera Arya poole, ise samal ajal vasaku käega tõmmates üle õhu ning tema vasaku käe peale tekkis midagi kilbi sarnast, mis oli must ja peaaeug läbipaistev.

Yavanna jälgis tähelepanelikult Aryat ja Miseriat. Teda pisut häiris, et temast välja ei tehtud. Aga ega ta ei kavatsenud seda nii jätta. Ka tema kavatses aidata. Ta suu paotus muigeks.

Arya oli välk kiirelt valmis:ta võlus oma käte vahele valguse kera mis kasvas kiiresti suuremaks.Varsti oli see nii suur,et kaitses Arya ära.See tegi ka Miseria musta asja väiksemaks,nii kaua kuni see oli väike täpp mis hävis kohe.Nüüd oli kord Arya käes.Ta suskas kätega ja kera mis teda kaitses(see oli läbipaistev)pöördus nüüd Miseria vastu rünnaakule.See lendas kaarega Miseria selja taha.Arya tegi samal ajal enda uue kaitse,mis oli nüüd kera ja Arya selle sees.

Miseria peatas kiirelt rünnaku. Olgugi, et see oli ainult proov või katse, siis pidi Arya olema kõigeks valmis. Miseria näol polnud kübetki naeratusest . Ainult tõsine ja süvenenud ilme. Seekord tegi ta veel tugevama musta energiapalli ning saatis neid mitu järjestikkuses Arya poole. Hoolimata, kas Arya suudab end kaitsta, saatis ta juba järgmise rünnakuna mööda maad voogavad varjud, mis võtaksid vaenlase kiirelt kinni, olgugi, et Aryale ei teeks need midagi, kuna Miseria seda ei soovinud.

(sorri et ei ole nii kaua kirjutanud,arvuti jamas ja just tulin võistlustelt)


Arya saatis oma suurest valgusekerast välja natuke suuremaid helendavaid kerasid kui olid Miseria mustad energiapallid.Arya valguse pallid läksid Miseria omade juurde ja imesid need endasse.Ainult üks must pall jäi imemata ja see hakkas haldja suure kaitse palli juures pisikest auku tegema et see siis Arya juurde saaks minna.Tema aga nägi energiapalli ja võttis selle oma väe alla ning suunas selle siis mööda maad voogavate varjude poole.Ka Arya valgusekerad suundusid sinna varje hävitama.Kui see valmis sai,hõljusid need Valguse printsessi juurde uut käsku ootama.Ja see tuligi sest juba need suundusid Miseria poole,kiiresti ringitades ta pea kohal ja üha suuremaks kasvades.Arya aga parandas samal ajal oma suure kaitse pisiskest auku.

Yavanna jälgis huviga võitlust. Ta polnud tükk aega nii võrdväärseid ja huvitavaid vastaseid näinud. Talle endalegi oleks võitlemine kummagagi neist olnud väga huvitav kogemus. Ta pani Pimeduse väe kasutajate käitumise kohta nii mõndagi tallele ning mõtles välja strateegiaid, mida saaks kasutada.
Tal kummitas ikka veel peas mõte oma Elemendist. Selle kasutamine oli hämmastavalt ohtlik, kuid väga tõhus. See oleks olnud ideaalne vastus Pimeduse isandale, see oleks tolle riigi lihtsalt laastanud. Aga see oli jällegi ka tema enda riigile ja teistele ohtlik. Ohates üritas ta mõnda teist teemat võtta. Ta ei tahtnud seda teha. Kuid ta uskus, et kui muud võimalust pole, siis ta kasutab seda. Jah, mõtles ta, kuid seda hirmuga. Mõtelgem sellele, et tema ei tundnud sageli hirmu.

(Sorry. Pole siin käinud ja arvatavasti enam siia rollikasse ei tule.Olen liiga palju maha jäänud)

Miseria jälgis korraks muiates Arya rünnakut ja tõstis käed, lüües need kokku. Varjud tema kätest tungisid läbi energia kera, mis tema pea kohal kõrgusid.,,Tubli.." podises ta endale, saates korraga nii varjud,energiakerad kui ka piksenoolte moodi sööstud Arya poole. ,,Sa pead end ära kaitsma igasuguses rünnakust mida Pimedus ise võib sulle saata!" hüüdis ta üle lärmi, mille tekitasid need kõik sööstud.

Vaevalt sai Arya augu oma kaitses ära parandada kui juba jälle oli suundumas tema poole järjekordne rünnak.Ta kaitses end samamoodi nagu enne ehk siis ta saatis oma energia kerad Miseria Energiakeradele vastu ja nad alistades sundis ta neid ka teistele Miseria rünnakutele vastu astuma.Varsti muutisid need nähtamatuks,nii et ainult Delila´h ja Arya neid nägid,kuna nad olid Valguse printsessid.Energiakerad olid jõudnud juba Miseria selja taha ning hakkasid teda ründama.Arya aga võlus energiapalle juurde ja saatis neid Miseria poole.Haldjas võlus ka heledasti kiirgavaid väikeseid tornaadosid mis suundusid ta võitlus kaaslase poole.

Miseria tundis, kuidas seljatagant tuleb mingisugust hoogu ja tõstis käe, loitsides kaitsekilbi endale ette. ,,Hea..." lausus ta kiire muigega ning tegi käega ühe keerutuse liigutuse ning Arya saadetud energiapallid lendasid Arya poole ise tagasi, muutudes tee peal süsimustadeks läikivateks pallideks.

Miseria noogutas õrnalt, kuid vajus udu pärast põlvili. Asi oli selles, et ta oli liiga väsinud ja ei suutnud eriti kaua võidelda ning Arya oli piisavalt hea vastane . ,,Olgu, aitab hetkel siis.." köhis ta raskelt ja tõusis käe toetusega püsti ning käe viipega muutus udu mustaks ja hajus seejärel.

Yavanna juubeldas mõttes. Kui Arya jäi Miseriale peale, oli neil siiski mingit lootust. Kuna kui ta oleks alla jäänud, mis võimalust oleks Pimeduse kuninga endaga? Aga ka mina olen olemas, mõtles ta kavalalt.
Ta tõusis lauast ja sammus Miseria ning Arya juurde.
"Muide, kas peaksime ehk natuke plaani? Ma arvan, et me peame mingil hetkel, ja see hetk peab olema võimalikult varajane, talle siis vastu astuma? Igal sammul puistab ta laiali surma ja hävingut. Mida varem me alustame, seda parem."

Miseria vajus enda toolile istuma ja toetas pea kätele, vaatades otsa Yavannale ja kehitas õlgu. ,,Olgugi, et Arya on väga tubli ja on osav enda elemendi kasutamises, kuid sellest ei pruugi piisata, kas teate .. Tal oleks vaja väga head õpetajat.." ütles Miseria vaikselt haigutades.

Ka Arya oli natuke väsinud ja ta võttis enda ümbert kaitse ära ning istus toolile.Haldjas nentist mõttes et see oli hea võitlus."Muidugi saab ka Delila´h abiks võtta kui minust ei peaks piisama,aga ma arvan et ma kõik teame,sealhulgas ka Delila´h,et mina olen siiski tugevam.Ma loodan et seda ei juhtu,aga kui juhtub siis sa oled ju valmis mind abistama?"ütles Arya."Loomulikult ma aitan sind kui vaja,kuid ka mina loodan et seda ei ole vaja.Muidu ma võin sind enne ka juba aidata siis äkki oleks Pimedusele raskem meie kahe vastu võidelda,aga sellest vist ei ole väga palju abi sest ta on ikkagi väga tugev."vastas Arya.

Miseria viis pilgu Aryale korraks ja noogutas seejärel. ,,Ta on väga tugev vastane. Olgugi, et ma olen tal ainuke järeltulija, ei ole mina ka piisavalt tugev, et teda ise ka alistada," lausus neidis ja hingas sügavalt sisse. ,,Ja ma pean nüüd avaldama seda ka, et ma võitlen koos teiega oma isa vastu,"lisas ta veel.

Kui Arya kuulis mida Miseria oli just öelnud hingas ta kergendatult ja lausus:"Tänan!See on meile väga suureks abiks!See võib olla päris raske-oma isa vastu võidelda.""Arya ütle minu eest juba kõik ära,aga tõsiselt aitäh!"Arya sees hüppas kõik õnnest:"Me võime veel võita"mõtles ta.

(Ah. Ma tulen siiski siia)

Falador oli masendunult oma kuningriigis vee all. Ta oli masenduses. Kahtlastel asjaoludel surid tema alamad. Pealtnägijad nägid ainult pimedust, ning ohver oligi kadunud. Falador otsustas minna teiste juurde, võttes oma elemendi kaasa.

Miseria kortsutas kulmi ja turtsatas. ,,Raske?" kordas ta vaikselt ja vangutas pead. ,,Miks peaks mul raske olema oma isaga võidelda, kes ainult õpetas võitlema ja ülejäänud ajast valitses ta ahnelt?" kergitas ta kulmu korraks.

Falador kõndis maale, Yavanna kuningriiki, ning veidi aja pärast oli ta Yavanna lossi juures küsides valvuritelt "Yavanna kodus?" Valvurid noogutasid süngelt, ning üks läks Yavannale Faladori tulekust teatama. Falador jäi ootama.

Miseria sulges mõne hetke pärast silmad ja avas need taas:,,Ega jah, aga ma pole kindel, et kui ta avastab, kui mina olen teie aitaja ja samas ka õpetaja .. Jah, ma kavatsen teid või üritan õpetada teid pimedusega võitlema, kuna mina oskan seda elementi kasutada ja taltsutada , siis jah .. Ma arvan, et mind ootab ees surm peale selle.." lausus ta külma rahuga.

"Aitäh, Miseria," ütles Yavanna soojalt.
Ta lisas pärast hetkelist pausi: "Kusjuures, ka mina sooviksin aidata." Ta ütles seda pehmelt ning pisut sarkastiliselt, andes mõista, et tema ei kavatse kuidagiviisi kõrval seista ja pealt vaadata. "Kuid samas... Mul pole midagi selle vastu, et teie võitlete Pimeduse kuninga endaga ning mina võtan tema sõjaväed enda peale," sõnas ta naeratusevarjundiga. "Igatahes, ehk võtame nüüd midagi ette?"

Miseria viis pilgu Yavannale ja noogutas. ,,Ma aitan Aryal ja tema õel võidelda oma isaga. Sellest ei tule kiire võitlus ja seega, ma tõesti räägin, et me kõik peaksime harjutama kuidagi.." lausus ta vaikselt ja kergitas seejärel kulmu ja libistas pilgu uksele, kui valvurid selle ette ilmusid. ,,Mm ... Kas mind juba vahistatakse?" küsis ta tüdinud toonil.

Arya vaatas ka sinna kuhu Miseria oli pöördunud."Ma küll ei usu,sa oled ju Yavanna soovil siin.Aga kes teab?"lausus ta."Ja sa oled oma ustavust Yavannale ka näidanud.Pealegi,nad võiksid teada,et nendest pole sulle vastast!"Arya jäi ootavalt valvurite poole vaatama.

"Minust ikka on küll," vastas Yavanna muigega, "aga ei, selleks nad siin pole."
"Yavanna, sulle tuli külaline," teatas üks valvuritest.
"Jah?"
"See on veekuningas Falador," ütles teine.
Yavanna vastas naeratusega: "Polnud vaja teatada. Tooge ta siia." Faladori võin ma usaldada küll.
"Niisiis - ma võtan sõjaväe enda peale?" jätkas Yavanna, nagu midagi polekski juhtunud.

Miseria jälgis valvureid ja kergitas kulme. Tavaliselt oleksid kõik tema poole enda valvurid saatnud. Ta oli ju Pimeduse tütar. Peagi pöördus ta tagasi Yavanna poole:,,Ma arvan, et sa võiksid omale kellegi appi kutsuda, sest ma kahtlen, et sa üksinda hakkama saaksid. Nad on hästi õpetatud, kusjuures..." lausus ta kulmi õrnalt kortsutades.

Yavanna naeratas. "Ma olen täiesti kindel, et ma saan üksi hakkama." Kuid naeratuse all peitus murelikkus. Ma saan sellega hakkama, aga... Kas sellest on kasu?